Palve

Sina tõstad mind üles ja kinnitad mind, et aimaksin kõrguste ülevust ja Sinu tugevust. Teadsin, et puhkevad hommikud toovad muutuvad ja mööduvad haprad tunnid mu silmade ette ja Sa pühid eemale katted, ning loidad, valgustades kõike oma säraga, mis ülal ja mu ümber.
Sa oled mu tugi, et mind kanda ja varjata, kui teekonnad on mind väsitanud ja aovalguseni on veel aega. Sa oled mu eel, et mind siduda, ja ma leian üles su jälje.
Eile ununes mul pöörata tähelepanu Su rõõmule ja tundsin, et justkui hajevil aeg lagunes mu kerjusepeos.
Süüvides nüüd, hämmastun Su ilust ja Su rikkuse hommikust, mõistes, et Sina kannadki kõiki. Sinult olen vastu võtnud enam, kui tagasi andnud.