Õpetaja Habicht jättis järeltulijatele sõnumi

Tartu Pauluse kirikust leiti ehitustööde käigus koguduse esimese õpetaja Arnold Habichti kiri.
Seoses hiljuti kirikus alanud ehitustöödega eemaldati möödunud nädalal oma kohalt altarikuju alus, mille seest leiti pudel Pauluse koguduse asutaja ja esimese õpetaja Arnold Habichti (1910–1933) kirjaga 19. septembrist 1922.
Kuigi 1910. aastal loodud 12 000 hingega kogudus oli kavatsenud kirikut ehitama hakata nelja aasta pärast, lükkus nurgakivi panek sõja tõttu 1915. aasta maisse. Kirik õnnistati 1. oktoobril 1917, kuid selle altaril puudus maal. Õpetaja Habichti õhutusel telliti aga kirikusse hoopis skulptuur.
Arnold Habicht kirjutab: «Selle aluse peale ülessäetaw altarikuju, esimene altarikuju Eestis, on prof. Amandus Adamsoni töö, walmistatud Kararas weebruarist kuni augustini 1922. a.» Juttu on kirjas ka kiriku ehitamisest, nimetatud on koguduse toonaseid teenistujaid ning eestseisuse ja nõukogu liikmeid. Õpetaja ütleb, et kiriku ehitamine polnud kerge ning Tartu Pauluse kirik on sõjamurede laps.
Skulptor Amandus Adamsoni valmistatud altarikuju õnnistati 17. märtsil 1923, koguduses oli selleks ajaks liikmeid juba 22 000.
«Kui ma 5. sept. 1910. a. Maarja Kirikus esimest jumalateenistust eraldi uue asutatawa koguduse tarvis pidasin, tuli üks Tähtwere walla peremees Juhan Pütsep, ja andis ühe hõberubla «uue kiriku tarwis». Selle ande peal oli Jumala õnnistus! Armastus on Pauluse kiriku ehitanud. Muud abi meil wäljastpoolt ei tulnud. Uskusime, palusime, tegime tööd, korjasime weeringaid ja ehitasime. Ja kesk ilmasõja müra, kui Riia all suurtükid möirgasiwad, tegime kiriku walmis,» kirjutas koguduse esimene õpetaja.
Jumal hoidis kogudust ka siis, kui 1944. aastal varemetesse jäänud kirikut lubati lõpuks aastal 1957 taastama hakata. 1959 määras konsistoorium koguduse õpetajaks Johannes Selliovi, kellel oli juba Lüganuse kiriku taastamise kogemus – tema õlule langes pühakoja varemetest ülesehitamine. Kirik taaspühitseti 3. juulil 1966.
Nüüd kinnitab koguduse õpetaja Joel Luhamets, et kiriku ehitamise aja vaimustus, valmisolek aidata ja lootus on sarnased tänasega, kui järgmisel aastal plaanitakse kirikus alustada suuri ehitustöid. Neid korraldava sihtasutuse juhataja Elo Sülla arvates on kirja leidmine sümboolse tähendusega, sest kogudus on võtnud ette suure töö rekonstrueerida soome arhitekti Eliel Saarineni projekti järgi ehitatud pühakoda.

Rita Puidet