Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Õpetaja Andres Mäevere kogub Hiina münte ja amulette

28.10.2009 | | Rubriik: Kultuurielu

Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere kogusse kuulub Hiina münte ja amulette alates Kristuse-eelsest ajast kuni meie ajaarvamise 19. sajandini.
«Vähestesse esemetesse on kätketud nii palju kultuuri, ajalugu, kaasaega, paikkonna lugu kui mis tahes münti,» põhjendab õpetaja Andres Mäevere lapsepõlves alguse saanud numismaatikahuvi, mis on kandunud küpsesse meheikka. Tutvustades oma kollektsiooni, millest valik on seinale kenas paigutuses koha leidnud, löövad vaimuliku silmad poisikeselikult särama. Justkui oleks pooleli raamat sarjast «Seiklusjutte maalt ja merelt».
Eks seiklus- ja fantaasiaküllus olegi oluliseks märksõnaks selles tegevuses, millest Mäevere endale hobi on kujundanud. Kogumine on igivana traditsioon. Kui omal ajal tagas kogumine ellujäämise, siis tänapäeval markeerib see ennekõike jõudeaja veetmisele meelepärase sisu andmist.
Mündikogumisel on inimeste jaoks erinev tähendus. Mõni peab kollektsioneerimisel silmas vaid kogutavate ühikute ainelist väärtust, teiste kogumiskirge toidab esemete sümboolne tähendus. Andres Mäevere peab ennast teise gruppi kuuluvaks. Mõistagi on suuresti iga «vaba veering» läinud kollektsiooni täiendamiseks, ent rahasse ta oma kogu siiski ümber ei arvuta.
Andres Mäevere räägib, et huvi numismaatika vastu on aidanud teda lähemale võõrastele kultuuridele, religioonile, olmele. Teda ei huvita üksnes üksik münt või amulett ise, vaid taustsüsteem, ajalugu, mis esemega kaasas käib.
Miks ikkagi just Hiina? «Sest Hiina on maailma kultuuri hälle, vanemaid riike ning lõpmata huvitava kultuuripärandiga hiiglaslik maa,» selgitab Mäevere. Hiinast on pärit leiutisi, mida hiljem on eksporditud üle ilma. Näiteks paber ja trükikunst, aga ka püssirohi ja kompass.
Mäevere ei ole ise Hiinas käinud – kuigi plaanib –, ent hiina hieroglüüfid pole talle tundmatud. Demonstreerides oma veerimist selgitab ta, et ajaloolised mündid on kollektsionääridele selgepiirilised, sest neid ei vermita enam juurde. Mis küll ei tähenda, et valeraha ei pakutaks originaali pähe.

Liina Raudvassar

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)