Olla kristlane – võimalusi on mitu

Jumal on halastaja ja armuline. Seda peab ühtelugu täheldama, sest muidu oleks kindlasti tema kannatus ammu katkenud. Tema näeb ja kogeb iga päev, kuidas inimesed siin maamunal sekeldavad, väga suur osa neist kristlikus ilmaruumis. Miljonid peavad end kristlaseks ja see on väga hea.
Aga vaatame lähemalt. Osa neist on elu jooksul ise selle otsuse teinud, äratust saanud, end pühas ristimises kinnitanud. Osa on võtnud vastu ristimissakramendi, aga siis hoopis ümber otsustanud, et polegi vaja. Nägemist! Ja Jumal ei müristagi, sest ta on armastav ja salliv.
Osa on ristitud kohe pärast siia ilma sündimist ja alati ise ei mäletagi, et nad on seega kristlased. Osa jälle ütleb, et ei usu teda, aga ometi laseb Jumal neil toimetada oma tegusid täies kristlikus vaimus, oma Poja õpetuse järgi, tehes armastavaid tegusid ja hoolides ligimestest.
Usutavasti oleme kõik kokku puutunud niisuguste inimestega, kes ütlevad end olevat ei-tea-mis-uskumist, aga kui nende tegusid vaadata, siis on nad ligimese suhtes vägagi hoolivad. Võib ju olla ka, et üles kasvades kristlikus kultuuriruumis sellest ikka tahes-tahtmata midagi külge jääb.
Üks eriline liik kristlasi on teinud kristlaseks olemise endale rolliks ja lipukirjaks. Nad kuulutavad oma sõnumit päeval ja öösel, õhtul ja hommikul. Nad «kirevad» sellest nii palju ja kaunilt, et kristlikud teod jäävad hoopis tegemata või käänduvad pattudeks. Aga Jumal on ikka kannatlik, halastaja ja armuline ja annab nende patud neile andeks. Isegi selle, et nad tema nime ilma põhjuseta korrutavad.
Jumal kannatab ka selle välja, et mõned kristlased täies usus omaenda mõtteid Jumalast saadetuiks peavad ja vastu rindu tagudes muudkui kisades prohveteerivad. Tema, kes ta kõike näeb, andestab ja mõistab, et see on nende armetute viis ennast nähtavaks teha. Neid, kellele ebapuhtaid käsi poolvägisi peale pannakse, kaitseb Jumal arusaamisega, et see pole üldse mitte temast, vaid inimliku suurusehulluse väljendus. Aga ta ei sekku, vaid laseb sel sündida.
Sest see, kelle eest palutakse, kellele tõelise väega käed peale pannakse, tunneb tõelise ilmeksimatult ära, nii suur on Jumala vägi ja võim. Oma eeskujuga õpetab Jumal inimesi olema kannatlik, salliv, halastav, suuremeelne, mõistev, armastav. Jah, see viimane on kõige raskem.

 

 

 

 

Juune Holvandus,
Eesti Kiriku toimetaja