Olid ajad …

Lääne-Nigula koguduses meenutati koguduse nimepäeval, nigulapäeval endisi aegu.

Koguduse arhiivi sorteerides tuli päevavalgele väga huvitavaid dokumente ja kirju, mis esialgsel vaatlusel tundusid üpris tähtsusetute paberilipikutena. Lähemal uurimisel ja süvenemisel tõusis nende väärtus tohutult, sest vanus ja seal sisalduv informatsioon tegid neist erilised leiud.
Nüüd oli tahtmine valged kindad kätte panna ja neid pabereid erilise ettevaatlikkusega puhastada. Imelik, et me polnud varem neid uurinud ega nende olemasolu kohta huvi tundnud. See vist tuleb ajaga, et mingil hetkel hakkame mõtlema, mis siiski oli enne meid.
Meie koguduse noored pakkusid mõni kuu tagasi välja idee, et võiks korraldada perepäeva. Ja et seal võiksid vanemad koguduseliikmed rääkida elust-olust meie koguduses nõukogude korra ajal. See on väga lai teema, hõlmab endas suurt ajavahemikku ja puudutab suuremat osa koguduse liikmetest ühel või teisel moel. Ja eks igal ole omad kogemused.
Koguduse nimepäeva tähistasimegi seminariga «Olid ajad ja meie elasime nii». Et seda aega paremini meenutada, oli võimalus tolleaegseid riideid kanda, sai vanu ajakirju sirvida ja kirjutusmasinal või käsitsi kirjutatud vaimuliku kirjandusega tutvuda. Pärast armulauaga jumalateenistust pakuti kirikulistele pastoraadis lõunat ja seejärel toimusid intervjuud.
Kolm koguduse liiget – Valentina Erman, Saamo Heldema ja Aili Nõupuu – jagasid oma mälestusi lapsepõlvest, kirikust, tolleaegsest elust. Igaüks neist võiks kirjutada oma elust raamatu. See, mida nad on läbi elanud ja kogenud, vääriks jäädvustamist. Ja kui viimase küsimusena sai neilt päritud, kas ja kuidas olete kogenud Jumala hoidmist, siis kõigi vastus oli, et Jumal on tõepoolest nende elu juhtinud ja neid hoidnud, ning nende jutust ei kumanud läbi mingitki kibedust, vaid ikka positiivsust.
Noortel on palju unistusi ja ettevõtlikkust elu edasi viia, aga vanematel inimestel on hulganisti mälestusi ja kogemusi, mida jagada ja millest õppida. Kui meil jätkub üksteise jaoks südant ja kõrva, siis saab kogudus kui pere ühtsemaks ja tugevamaks ja märkame, et iga inimene on kordumatu ja väärtuslik.
Helle Reinaru