Esileht » Arvamused » Arvamus »

Oikumeenilisel õppekursusel räägiti misjonist

23.06.2006 | | Rubriik: Arvamus

Võru koguduse õpetaja praost Andres
Mäevere (fotol) võttis EELK esindajana osa 8.–17. maini Saksamaal Baieris
toimunud oikumeenilisest õppekursusest «Euroopa kui misjonipiirkond», mille
viis läbi Baieri Evangeelse Luterliku Kiriku oikumeenia osakond.

48 osavõtjat Euroopa 20 riigist esindas eri
konfessioone. Esindatud olid evangeelne luterlik kirik, roomakatoliku kirik,
vene, serbia ja tšehhi-slovaki ortodoksi kirik, reformatoorne kirik,
coventry-liikumine Inglismaalt ja teised usuühendused.

Misjon on oluline

Kõneldes Saksamaal toimunust, märkis Andres
Mäevere, et märksõna oli sekulariseerumine. Sarnaseid jooni selles osas leidub
Eestil ja Ida-Saksamaal. Ümbrus, mis oli kunagi usklik, ei ole seda enam või on
üha vähe. Põlvkond usklikke on vahelt kaduma läinud.

Inimesi mõjutavad uued tõekspidamised ja
mõttemudelid. Seetõttu peaks olema misjon meie ülesanne ja osa meie usust.
Kõlama jäid mõtted, et misjon võiks olla sillaks erinevate uskude, rahvaste ja
kultuuride vahel; väga oluline on haarata kaasa ilmikuid ja suurendada nende
osatähtsust jumalateenistuse läbiviimisel.

Inimese jaoks on oluline emotsionaalsus
kuulutuses, liturgias; tähtsal kohal seisab iga kristlase isiklik tunnistus oma
elu ja sõnumiga; äärmiselt oluline roll on diakoonial, mis peab tulema
kirikust, mitte olema sellega paralleelne.

Põnevust kursusesse tõi Andres Mäevere
sõnul uue töövormi bibliologia tutvustus. Selles osalejad kujutlevad end mõneks
Piibli tegelaseks ja otsivad vastuseid, mida mõtles või tundis kujuteldav
inimene. Andres Mäevere märkis, et eri töövorme kaaludes nähti hea võimalusena
teha misjonitööd Alfa-kursuse raames. Mõni osaleja nägi selles koguni
alternatiivi leerikursusele.

Ettekannetest jäi praost Mäevere jaoks
kõlama mõte, miks seesama sõnum ühtesid tabab ja teisi külmaks jätab. Miks on
nii, et kui kolmandas maailmas on kristluse mõju kasvanud, siis Euroopas see
kahaneb?

Eredamad hetked

Üks huvitavamaid ettekandeid oli Mäevere
arvates Tšiilist pärit Baieri kiriku juures töötava pastor Martin Junge
«Millised on ühised väljakutsed Euroopas ja kogu maailmas ning milline on
Luterliku Maailmaliidu osa selles?». Ettekandes puudutas Junge kiriku
tänapäevastatuse vajalikkust ja toimimist läbi modernse maailma prisma.

Ta kõneles migratsiooniprobleemist, kiriku
toimetulekust globaalse majandusseisu halvenemisel ja kiriku abistamisvõimest
HIV epideemia tingimustes, kiriku võimest tulla toime inimeste hingevalu ja
pingetega ning sellestki, kuidas näevad inimesed oma kogudusi: kas kui
religioossete teenuste vastuvõtjaid või kui kaastöölisi Jumala missioonis.

Andres Mäevere arvates pakkusid kõigile
suurt huvi  kirikute tutvustused. Igal
hommikul ja õhtul toimusid palvused. Ka 
Mäevere viis läbi ühe hommikupalvuse koos meie kirikus töötavate ja
kursustel Norra kirikut esindanud Kjersti ja Bård Norheimiga.

Kogemuste jagamise käigus tutvustati
Islandil ja ilmselt ka mujal kasutusele võetud uut kirikute ehitamise suunda,
mis paneb inimesed kirikusse istuma ringikujuliselt või lehvikuna, et kirikusse
tulija ei peaks sisenedes nägema vaid pinke ja inimeste kuklaid.

Rõõmus uudis on Mäevere arvates see, et
Lätit esindanud misjoni asjatundja dr Gintere Sandra väljendas huvi ja
nõusolekut sidemete loomiseks meie kirikuga.

Õppekursuse Baieris lõpetas oikumeeniline
jumalateenistus, mis viidi läbi anglikaani riituse järgi. Sellel laulis
kursuslastest moodustatud laulukoor. Lõpuõnnistamine toimus neljas keeles.

Õpetaja Andres Mäevere tõi kodumaale kaasa
kaks oikumeeniaalast raamatut ja bibliologia käsiraamatu.

Meeli Pärtelpoeg

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)