Õiged väärtused pannakse paika lapsepõlves

Väärtuskasvatuse seminaril otsiti võimalusi, kuidas aidata kasvatada lapsest hoolivat kodanikku, kes kaaslases näeks ligimest.
Tartu Athena keskusesse kogunenud paarisaja haridustegelase ees sõna võtnud minister Tõnis Lukas rõhutas: «Laps areneb läbi eeskujude. Teda ei huvita vorm, vaid sisu, kusjuures «linnukese» pärast pole mõtet midagi ette võtta.»
Minister rõhutas lapsele turvalise kasvukeskkonna loomiseks reeglite ja organiseeritud päevakorra vajalikkust. Samuti kodu olulisust, mis väikelapse jaoks tähendabki kodumaad ja ühiskonda. Siit algab sotsiaal­ne empaatia, väärtuste mõistmine, õige eristamine valest, kinnitas Lukas.
Tartu ülikooli eetikakeskust esindav Olga Schihalejev (fotol) rääkis, miks ja kuidas on väärtuskasvatust rakendatud koolis. Lisaks ajaloolisele ülevaatele tutvustas ta Eesti praegust hariduspilti, kus väärtuskasvatus on oluline.
Et me homme elaksime ühiskonnas, kus kaaslases nähakse ligimest, kellega arvestatakse ja keda abistatakse, selleks on vaja kooli väärtuskasvatust, selgitas kõneleja. Schihalejevi kinnitusel võib väärtuskasvatuse elemente kohata eksplitsiitselt erinevates ainetundides nn läbiva teemana: «On väärtusi, milles on ühiskonnas konsensus.»
Kristiine Vahtramäe Eesti Lastevanemate Liidust kinnitas, et väärtuskasvatus ja lapse arengukeskkond on lahutamatud: «Ülo Vooglaid nimetas koduhariduse pesahariduseks, millega laps jõuab lasteaeda ja kooli.»
Konverentsi teises pooles esitleti I ja II kooliastmele suunatud väärtuskasvatuskogumikku «Väike heategija – koos õpime tegema head!», mille eesmärgiks on luua eeldused aktiivsete ja teistega arvestavate kodanike kasvatamiseks lapse enesekindluse tõstmise, abistamissoovi suurendamise ning algatusvõime toetamise kaudu.
Kogumik on kättesaadav näiteks TÜ eetikakeskuse eetikaveebis: www.eetika.ee.
Liina Raudvassar