Lehenumber » Väljaanded » 13. mai 2009 Nr 20

Narva Aleksandri Suurkiriku 125. aastapäev 29.–30. mail Viru praostkonna päev 30. mail

29. mail kell 17 näituse «Lauluraamatud läbi aegade» avamine Tornimuuseumis. Kell 19 Arsise kellade ansambli kontsert Suurkirikus. 30. mail kell 10 gospel-jumalateenistus Suurkirikus. Esinevad Narva kiriku noortekoor Alfa & Omega ja ansambel Martinas. Kell 13 konverents «Narva luterliku kirikumuusika ajalugu» koguduse majas. Tuuliki Jürjo raamatu esitlus. Kell 14 rongkäik koguduse maja juurest Suurkiriku juurde. ...

Luterliku kiriku ustav eestvõitleja Ernst Sartorius

Tänavu möödub 150 aastat Tartu ülikooli süstemaatilise usuteaduse õppejõu professor Ernst Sartoriuse surmast. Sel puhul on õige hetk peatuda Sartoriuse kümme aastat kestnud tegevusel Tartu ülikooli usuteaduskonnas ning rõhutada tema olulist rolli siinse ülikooli ja luterliku kiriku ajaloos. Ernst Wilhelm Christian Sartorius sündis 10. mail 1797. aastal Saksamaal Darm­stadtis sealse ...

Leeritunnistus ülemkomissari kabineti seinal

Politseirindel on olukord endiselt muutusteta. Eestis registreeriti 2008. aastal üle 47 600 kuriteo. See number on igal aastal enam-vähem ühesuurune. Mis tõukab inimesi kuritegevusele? Sellele ei ole ühest vastust. Ühele osale inimestest ühiskonnas on omane teha kurja ja nende ravimiseks puudub rohi. Praeguse seisuga on hõivatud 96% arestimajade kohtadest. Ainult Hiiumaal ja Saaremaal on veel vakantseid kohti. See on kurb ...

Kolmne Jumal surma vastu

Tekstid, mis tunnistavad Kristuse ülestõusmisest, annavad ka keelehuvilistele ainet järelemõtlemiseks. Eesti keeles tundub enesestmõistetav, et «surnuist üles tõusma», samuti ladina resurgere a mortuis tähendab vägitegu, millega surnu ise peab hakkama saama. Kui aga on juttu «surnuist üles äratatuist» (vt näiteks Pauluse kiri koloslastele 2 ja 3), siis tekib automaatselt ...

Kas meil on ristimiskriis?

Hetkel on kriisidest kõnelemine vaat et moeasi. Juba kakskümmend aastat tagasi kirjutas õigeusu preester ja teoloog, Eestist pärit isa Aleksander Schmemann, üks liturgiateoloogia klassikuid, oma raamatus «Of Water and the Spirit» (Veest ja Vaimust), et ristimine on meie kirikutest ära kadunud. Eelkõige pidas ta silmas Ameerika Ühendriikide õigeusu kirikuid ja kogudusi, laiemalt aga kogu Õhtumaa ...

Vocem iucunditatis annuntiate – Rõõmuhüüdega andke teada

Vocem iucunditatis annuntiate, et audiatur, alleluia: annuntiate usque ad extremum terrae: liberavit Dominus populum suum, alleluia, alleluia. Ps. Iubilate Deo, omnis terra, psalmum dicite nomini eius: date gloriam laudi eius. Rõõmuhüüdega andke teada, et teid kuuldaks, halleluuja: kuulutage maa ääreni: Issand on lunastanud oma rahva, halleluuja, halleluuja. Ps. Hõisake Jumalale, kogu maa, laulge kiitust tema nimele: andke au tema ...

Rahu ja rõõmu aluseks on palveosadus Jumalaga

Jeesus ütles: «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel. Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik! Seda ma olen rääkinud teile võrdumites. Tuleb tund, mil ma ei räägi teile enam võrdumites, vaid kuulutan teile Isast avalikult. Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle ...

* * *

Sind palun, mu elu andja ja alguste looja. Palun, ole mu elu teadja ja suundade näitaja. Palun, ole mu elu kandja ja päevade hoidja. Palun, ole mu elu seadja ja toimetuste aitaja. Palun, ole mu elu tundja ja vajaduste toitja. Palun, ole mu elu elustaja ja külvatu kasvataja. Palun, ole mu elu kirgastaja ja rõõmude algataja. Palun, ole mu elu hindaja ja tegude valgustaja. Palun, ole igavese elu andja ja tõotuste ...

Tuleme kokku ühise kogudusena Lootuse festivalil

Taevaminemispühal, 21. mail on ühine palve- ja paastupäev. Palume koos, et Eestimaa inimesed teadvustaksid – ka majanduslanguse ajal toob lootus Jumalale head lahendused. Palume, et tuhanded inimesed leiaksid isikliku suhte Jumalaga. Palume, et kristlikud kogudused saaksid äratatud ja julgustatud, et toimida oma jumaliku ülesande kõrgusel. Paastume nii, kuidas meie tervis ja isiklik olukord lubab (nt ei söö, ei vaata telerit, ...

Õhtu

Õhtu käes, on vaibund tuul Ja päike metsa taha veereb. Varsti taevas särab kuu Ja tähti kumab taevaveerel. On õhtu. Nii vaikne. Ja tuulgi nii tasa puhkust veedab. Õhtu, see õhtu on meelde alatiseks jääv. Vaatlen aknast õhtupuna Üksindusse jäänud mõttes. Hetke veel siin unetuna, Kui õhtu kustub öises rüpes. On õhtu. Nii vaikne. Ja tuulgi nii tasa puhkust ...

Saadaval viimased kinkepiiblid

Möödunud nädalast on Tallinna Jaani kirikus koguduste jaoks saadaval viimased noorpaaridele mõeldud tasuta kinkepiiblid EELK toetusfondilt. Tegemist on EELK toetusfondi 2007. aastal alanud kampaaniaga kinkida igale luteri kirikus laulatatavale paarile kenas köites pühakiri, millest lähtuv valgus võiks ristirahvale suunda näitavaks majakaks olla. Toetusfondi tegevjuht Jaan Tammsalu tunnistab, et kuna seni laulatuse puhul ...

17. mai

Eestpalves on Herefordi piiskopkond ja piiskopid Anthony Priddis ning Michael Hooper, samuti Portugali Lusitaania kirik ja piiskop Fernando da Luz Soares.

Metsast ja kirikutest

Kord kirjutas roheblogija Epp Petrone pikalt, millega tuleks arvestada kodukoha valikul selleks, et oma eluga ise hakkama saada. Juttu oli sellest, kui palju peaks olema maad, et ennast ära toita ja kui kõrgel peaks see paik merepinnast asuma, arvestades võimalikku veetõusu. Pean tunnistama, et tema jutt pani mu mõtted vähemasti liikuma. Et millised on meie pere toimetulekuvõimalused juhul, kui me ei saa üldse mingisugusele ...

Lühiuudised

Teelised on oodatud Eestimaa paarsada pühakoda on liitunud üheksandat hooaega alustanud projektiga «Teeliste kirikud». Tegemist on Eesti Kirikute Nõukogu projektiga, mille eesmärk on juhatada inimesi pühakodadesse tutvuma kultuuri ja ajalooga. Avatud kirikuid tutvustab tasuta jagatav teatmik, mida trükiti 30 000 eksemplari. Seda saab küsida turismiinfopunktidest, projektiga liitunud kirikutest ja suurematest Tallinna ...

Pärnu praost ootab kogudustelt suuremat koostööd

Ühispildile kogunesid vaimulikud Kristiina Jõgi (vasakult I reas), Tiina Janno, Andres Põder,  Enn Auksmann, Tõnu Taremaa ja Ants Kivilo ning Rando Lillepa (II reas), Arvet Ollino ja peapiiskopi assistent Georg Glaase. Foto: Rita Puidet

Praostkonna sinodil Pärnu-Jaagupis arutati koguduste valupunktide üle, valiti paost ja abipraost ning võeti vastu otsus saata kirikuvalitsusele märgukiri. Kaheteistkümnest kogudusest kogunes 26 saadikut, tulemata jäi seitse. Sinodit juhatas praost Enn Auksmann, abijuhatajaks oli traditsiooniliselt kohalik juhatuse esimees ehk siis Mati Rosenstein, protokollis praostkonna sekretär Jaanus Torrim. Lõikust oodates Neli aastat ...