Lehenumber » Väljaanded » 15. august 2007 Nr 30

Meelt alandlikku

Miks oma õigust ajan taga,läen läbi müüri,tulest, veest,ei lõppu paista sellel rajal,vaid  pettumustest kibe meel.   Tean – unustades alandlikusvaid omakasu silme ees,ei kogeda saa tõelist rikkust,kuid loobudes võib tulla see...   Sind palun, Issand, raputamu kõrki südant rumalat,meelt alandlikku vajan ma,et kuulda mõistaks Jumalat.Daisy Lappard

Jumal tahab olla inimesele lähedal

1952. aastal valminud Enontekiö (Hetta) kiriku altariseina  on kujundanud kunstnik Uuno Eskola. Õnnistava Kristuse kujutamine üle talvise põhjamaise looduse, inimeste ja loomade teeb selle fresko eriliselt kõnekaks.

Eesti Kiriku selle suve reisi eesmärgiks oli seatud tutvumine lestadiusluse vaimuliku pärandi ja Lapimaa loodusega ning teelistele avatud kirikute külastamine. 1952. aastal valminud Enontekiö (Hetta) kiriku altariseina on kujundanud kunstnik Uuno Eskola. Õnnistava Kristuse kujutamine üle talvise põhjamaise looduse, inimeste ja loomade teeb selle fresko eriliselt kõnekaks. Kuid nagu Lapimaa ja erinevad lestadiuslikud rühmad ei piirdu vaid Soomega, nii ...

Eestpalves on…

Pilistvere, Käsmu ja Räpina kogudus ning vaimulikud Hermann Kalmus, Margit Nirgi ja Urmas Nagel. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Jaanus Lohur, Helgi Mannov ja Raivo Võlli. Issand, kingi meile siirast ja omakasupüüdmatut armastust kaasinimeste vastu. Õpeta meid tegema häid tegusid ja teenima ligimest Sinu nime kiites. Issand Jumal, täida meie süda alandliku ja kannatliku meelega, et see ei väsiks ...

Lapimaa tundrute kutse

27 tublit matkajat on jõudnud 807meetrise Taivaskero mälestustahvli juurde, mis teavitab, et seal süüdati 1952. aastal Helsingi olümpiamängude tuli. Grupist neli väledamat on alustanud juba laskumist, ega ole pildile jäänud.

Reisi üheks osaks oli lisaks Laestadiuse jälgedes käimisele ka sealse loodusega tutvumine. Võrdlemisi tasaselt maalt pärit eestlasi paeluvad eelkõige kõrgused.27 tublit matkajat on jõudnud 807meetrise Taivaskero mälestustahvli juurde, mis teavitab, et seal süüdati 1952. aastal Helsingi olümpiamängude tuli. Grupist neli väledamat on alustanud juba laskumist, ega ole pildile jäänud.Mägisemate piirkondade rahvaste keeltes on ...

Lestadiuslased on tõsimeelsed kristlased

Elmar Reinsoo Pajala kalmistul Laestadiuse haual.

Lestadiuslased on tõsimeelsed kristlased.Elmar Reinsoo Pajala kalmistul Laestadiuse haual. Reisijuhi Urmas Orase koostatud materjalis, mida igaühele välja jagati, võis lugeda, et «lestadiuslus on 19. sajandi keskel tekkinud luterlik äratusliikumine, mille liikmeid leidub põhiliselt Soomes, Rootsis, Norras, Põhja-Ameerikas, aga ka Eestis.» Liikumine on oma nime saanud rootslasest pastori Lars Levi Laestadiuse ...

Valgustusaegne looduslüürika Raplas

Maarja-Magdaleena päeva eelõhtul, 21. juulil avati 11. augustini kestnud XV kirikumuusika festival Raplas, mida rahvasuus austavalt kirikumuusika pealinnaks on hakatud kutsuma. Ettekandele tuli Franz Joseph Haydni (1732–1809) «Aastaajad» Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestri esituses. See, et tegemist oli Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestriga, üllatas paljusid kontserdikülalisi. ...

80 AASTAT TAGASI

Juuli-august 1927 Nii nagu suviti ikka, jätkus ka juulis-augustis laulupidude jada. Ja ikka oli neis oma koht ka vaimulikul muusikal. Virulased pidasid oma laulupeo 3. juulil Rakveres. Peoplatsiks oli tore Rahvaaia park, kuhu oli püstitatud nägus laululava. Kohal oli 2000 lauljat, kelle hulgas oli ka kolm Tallinna koori. Pühapäeva hommikul äratas uinujaid pasunamäng Vallimäelt ja kiriku tornist. 2. ja 3. juulil oli piduehtes ka ...

Väike, ent samas suur kultuurisündmus

Käesolev suvi on Eestimaa kultuurikalendris olnud tavapäraselt sündmusterohke. Juuni lõpul peeti Tallinnas noorte laulu- ja tantsupidu. Erinevais paigus toimuvad vabaõhuetendused, kus mängitakse ka algupäraseid uuslavastusi. Juuli viimasel nädalavahetusel võõrustas Viljandi järjekordset pärimusmuusika festivali. Samal ajal (29.–30. juulil) tähistati Eestimaa teises servas, Kuressaares ja ...

Kes kannatlikult ootab

Sel aastal 12. märtsil oli 400 aasta juubel Paul Gerhardtil, kelle nimi on meile tuttav kiriku laulu- ja palveraamatu kaudu. Juubelid on meie tõtlikus ajas ilusad ja tähtsad. Juubelid tuletavad meelde, et juba enne meie aega on inimesed tähendusrikkalt mõtelnud ja ütelnud, teinud ja loonud. Elame suurel määral sellest, mis eellased meile on pärandanud. Eesti lauluraamatus enim esindatud Paul Gerhardt oli sakslane ja ...

Õpetaja Toomas Nigola (26) on 12. augustist Põlva kogudust teenimas.

Image

Pühapäevane armulauaga kuldleeripüha jumalateenistus tõi kirikusse enam rahvast, kui seal viimastel kuudel olnud on. Ühelt poolt leerilaste sugulasi, aga ka koguduserahvast, kes pärast kogudust tabanud vapustusi taas pühakotta tee leidnud: oma õpetaja on ikka oma. Põlva koguduse täiskogu valis Pärnu Eliisabeti koguduse abiõpetaja Toomas Nigola oma koguduse õpetajaks 1. juulil. Pärnus toimetas ...

Kuidas nad meid manipuleerivad?

Manipuleerimise olemuse kohta on kirjutatud, et manipuleerimine on «inimmõtlemise ja käitumise ideoloogiline või sotsiaalpsühholoogiline mõjutamine soovitavas suunas, eriti massiühiskonnas. Taotletud suhtumise või käitumisviisi saavutamiseks kasutatakse kõikvõimalikke võtteid (ka demagoogilisi), sotsioloogilisi ja muid andmestikke ning massikommunikatsioonivahendeid» (EE nr 6, lk ...

Relativismist

Ikka ja jälle kurdetakse sellele üle, et meie ajastul ei ole enam absoluutseid autoriteete, et neid ei ole ka kirikus, ja selles nähakse tõsist probleemi. Nii inimlikust kui ka kristlikust-teoloogilisest vaatenurgast võib sellest täiesti aru saada – meie elu on ebakindel, eksistents ohustatud ja mida teravamalt inimene seda tajub, seda rohkem igatseb ta kindluse ja selguse järele. Nagu «demokraatia», ...

Valgustuse projekt

Viimaste kohalike omavalitsuste valimiste tulemusena sai Ambla vald oma etteotsa uusi inimesi, kes asusid aktiivselt tegelema valla arengukavaga, et edendada ja arendada kodukandi elu. Sellesse protsessi kaasati ka kohalik kogudus, kelle kasutuses on Kesk-Eesti vanimaid pühakodasid – Ambla Maarja kirik. Üheskoos tõdeti, et väga hinnaline sakraalhoone ühes oma kunstivaradega vääriks senisest palju enamat ja laiemat ...

Kutsest ei saa mööda vaadata

Tänapäeva maailmas, kus «hea elu» tähendab harilikult mugavat ja tihti teiste kulul elamist, luksust ning priiskamistki, võib nii mõnelgi olla raske mõista, mis paneb kõrgharidusega inimesi kolima pealinnast, Tartust või Pärnust väiksematesse asulatesse, tihti suisa maapiirkonda (kus üsna viimase ajani polnud isegi korralikku Interneti-ühendust!), pühapäevast pühapäeva ...

Nõo kiriku meesansambel külas Petseri eesti kogudusel

Nõo kiriku meesansambel Petseri Peetri kiriku trepil. Vasakult: Ingmar Laasimer, Mati Koonukõrb, Madis Kanarbik, Laurits Leedjärv ja õp Mart Jaanson. Ees istub organist Agnes Laasimer.

Nõo koguduse meesansambel koos õpetaja Mart Jaansoniga viibis 4.–5. augustini külas Petseri eesti kogudusel. Nõo kiriku meesansambel Petseri Peetri kiriku trepil. Vasakult: Ingmar Laasimer, Mati Koonukõrb, Madis Kanarbik, Laurits Leedjärv ja õp Mart Jaanson. Ees istub organist Agnes Laasimer. Laupäevaõhtusel kontserdil üllatavalt kenas ja hästi korrashoitud Peetri kirikus esitati peamiselt eesti autorite vaimulikke laule. ...