Paide Püha Risti koguduse paarkümmend inimest kogunes 12. augusti pärastlõunal ristimis- ja leeripühale Püha Anna kirikusse, kuna kodukirikus on käsil põhjalik remont. Õpetaja Algur Kaermalt said leeriõnnistuse Annika ja Aimur Tatrik (keskel), Maria Bolšakova (vasakul) ning Kristiina Vaks. Samas ristiti Ann-Ly ja Airon Tatrik.
Jämaja Kolmainu koguduse leerilapsed Preedik Heinmaa (vasakult), Hurmet Heinmaa, Eva Õll, Agata Rosenberg ja Taavet Õll ning õpetaja Anu Konks 5. augustil toimunud leeripühal. Vaatamata Sõrve poolsaare elanikkonna vähenemisele ja inimeste suundumisele töö ja leiva teenimiseks Kuressaarde, peavad paiksed sõrulased väärtuseks koguneda tähtsündmuste pühitsemiseks armsasse kodukandi kirikusse. Jumalateenistusel osalenud ligi 90 inimesest ei andnud tooni mitte stoilise rahuga ...
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1960ndail aastailHarri Haamer üks Eesti kiriku legendaarsetest kirikuõpetajatest Meenutuseks möödunud kümnendist kasutan tänase peapiiskop emeeritus Kuno Pajula sõnu: «Inimesed polnud kirikust võõrdunud, vastupidi, sealt otsiti abi ja tuge. Mõnigi kord tuli siis isegi kokkupõrgetes langenud metsavendi matta. Ase- ja hooldusõpetaja kohustusi täites tuli sageli ...
Inimese vabadust on ikka mõistetud vaba liikumisena, kuhu aga soovime. See asi on meile eestlastele hästi tuttav, kuigi kipub juba ununema. Polnud meil ju omalgi maal võimalik minna, kuhu tahtsime, rääkimata välismaale sõidust. Meie rannad olid impeeriumi piirialad ja sinna ei tohtinud minna. Kuid just õigust käia vabalt sisse ja välja on peetud üheks vabaduse tunnuseks. Ka vabadusekaotust ehk vanglakaristust ...
Kes selles ütluses kahtleb, võib ise juunikuus sõita Lapimaale nautima polaarpäeva, mõnele kõrgemale tundrule tõusta, istuda lumele või vettiva lumejänese valmis voolida.Reisiseltskond Pajala kiriku trepil. Kui Eesti Kiriku lugejate esimene reisigrupp Norra piiri äärsele Saana mäele tõusis, õitsesid mäe jalamil kullerkupud. Tagasiteel mereäärsel Kalajoel sealset ...
Miks oma õigust ajan taga,läen läbi müüri,tulest, veest,ei lõppu paista sellel rajal,vaid pettumustest kibe meel. Tean – unustades alandlikusvaid omakasu silme ees,ei kogeda saa tõelist rikkust,kuid loobudes võib tulla see... Sind palun, Issand, raputamu kõrki südant rumalat,meelt alandlikku vajan ma,et kuulda mõistaks Jumalat.Daisy Lappard
Eesti Kiriku selle suve reisi eesmärgiks oli seatud tutvumine lestadiusluse vaimuliku pärandi ja Lapimaa loodusega ning teelistele avatud kirikute külastamine. 1952. aastal valminud Enontekiö (Hetta) kiriku altariseina on kujundanud kunstnik Uuno Eskola. Õnnistava Kristuse kujutamine üle talvise põhjamaise looduse, inimeste ja loomade teeb selle fresko eriliselt kõnekaks. Kuid nagu Lapimaa ja erinevad lestadiuslikud rühmad ei piirdu vaid Soomega, nii ...
Pilistvere, Käsmu ja Räpina kogudus ning vaimulikud Hermann Kalmus, Margit Nirgi ja Urmas Nagel. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Jaanus Lohur, Helgi Mannov ja Raivo Võlli. Issand, kingi meile siirast ja omakasupüüdmatut armastust kaasinimeste vastu. Õpeta meid tegema häid tegusid ja teenima ligimest Sinu nime kiites. Issand Jumal, täida meie süda alandliku ja kannatliku meelega, et see ei väsiks ...
Reisi üheks osaks oli lisaks Laestadiuse jälgedes käimisele ka sealse loodusega tutvumine. Võrdlemisi tasaselt maalt pärit eestlasi paeluvad eelkõige kõrgused.27 tublit matkajat on jõudnud 807meetrise Taivaskero mälestustahvli juurde, mis teavitab, et seal süüdati 1952. aastal Helsingi olümpiamängude tuli. Grupist neli väledamat on alustanud juba laskumist, ega ole pildile jäänud.Mägisemate piirkondade rahvaste keeltes on ...
Lestadiuslased on tõsimeelsed kristlased.Elmar Reinsoo Pajala kalmistul Laestadiuse haual. Reisijuhi Urmas Orase koostatud materjalis, mida igaühele välja jagati, võis lugeda, et «lestadiuslus on 19. sajandi keskel tekkinud luterlik äratusliikumine, mille liikmeid leidub põhiliselt Soomes, Rootsis, Norras, Põhja-Ameerikas, aga ka Eestis.» Liikumine on oma nime saanud rootslasest pastori Lars Levi Laestadiuse ...
Maarja-Magdaleena päeva eelõhtul, 21. juulil avati 11. augustini kestnud XV kirikumuusika festival Raplas, mida rahvasuus austavalt kirikumuusika pealinnaks on hakatud kutsuma. Ettekandele tuli Franz Joseph Haydni (1732–1809) «Aastaajad» Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestri esituses. See, et tegemist oli Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestriga, üllatas paljusid kontserdikülalisi. ...
Juuli-august 1927 Nii nagu suviti ikka, jätkus ka juulis-augustis laulupidude jada. Ja ikka oli neis oma koht ka vaimulikul muusikal. Virulased pidasid oma laulupeo 3. juulil Rakveres. Peoplatsiks oli tore Rahvaaia park, kuhu oli püstitatud nägus laululava. Kohal oli 2000 lauljat, kelle hulgas oli ka kolm Tallinna koori. Pühapäeva hommikul äratas uinujaid pasunamäng Vallimäelt ja kiriku tornist. 2. ja 3. juulil oli piduehtes ka ...
Käesolev suvi on Eestimaa kultuurikalendris olnud tavapäraselt sündmusterohke. Juuni lõpul peeti Tallinnas noorte laulu- ja tantsupidu. Erinevais paigus toimuvad vabaõhuetendused, kus mängitakse ka algupäraseid uuslavastusi. Juuli viimasel nädalavahetusel võõrustas Viljandi järjekordset pärimusmuusika festivali. Samal ajal (29.–30. juulil) tähistati Eestimaa teises servas, Kuressaares ja ...
Sel aastal 12. märtsil oli 400 aasta juubel Paul Gerhardtil, kelle nimi on meile tuttav kiriku laulu- ja palveraamatu kaudu. Juubelid on meie tõtlikus ajas ilusad ja tähtsad. Juubelid tuletavad meelde, et juba enne meie aega on inimesed tähendusrikkalt mõtelnud ja ütelnud, teinud ja loonud. Elame suurel määral sellest, mis eellased meile on pärandanud. Eesti lauluraamatus enim esindatud Paul Gerhardt oli sakslane ja ...
Pühapäevane armulauaga kuldleeripüha jumalateenistus tõi kirikusse enam rahvast, kui seal viimastel kuudel olnud on. Ühelt poolt leerilaste sugulasi, aga ka koguduserahvast, kes pärast kogudust tabanud vapustusi taas pühakotta tee leidnud: oma õpetaja on ikka oma. Põlva koguduse täiskogu valis Pärnu Eliisabeti koguduse abiõpetaja Toomas Nigola oma koguduse õpetajaks 1. juulil. Pärnus toimetas ...