Lehenumber » Väljaanded » 30. august 2006 Nr 35

Saksamaal leeri juba 9aastaselt

Põhja-Elbe kiriku Bugenhagen-Gross Flottbeki  kogudus viib 9–10aastastele lastele läbi leerikursuseid. Olulisimaks põhjuseks, miks leeriõpetust tavalisest east neli aastat varem pakutakse, on see, et leeriealistel, 13–14aastastel on tihti juba palju mitmesuguseid huvialasid, mis hõivavad pingelise koolielu kõrval niigi napiks jääva vaba aja. Läbi lapsemeelse ...

Millised on olnud teie meeldejäävamad suvehetked?

Urmas Oras, Äksi koguduse õpetaja: Suvi on olnud täis suurepäraseid üritusi. Kirikus oli palju kontserte. Näiteks Jassi Zahharovi – Tajo Kadajase kontserdil, kus esitati Urmas Alenderi laule, oli kirik puupüsti täis, isekohti oli juurdegi vaja panna. Traditsiooniline kihelkonnapäev, mida peetakse juba 1993. aastast, tõi kirikusse palju kohalikke inimesi ja külalisi kaugemaltki. Kirik osales ka ...

Luterlik Maailmaliit saab 60aastaseks

Luterlik Maailmaliit (LML) tähistab järgmise aasta märtsis 60. aastapäeva, pidustustele Rootsi, Lundi oodatakse organisatsiooni juhtfiguure konsultatsioonidele ja nõupidamistele. LMLi 60. aastapäeva tähistatakse 21.–27. märtsini 2007, kavas on ka nõukogu koosolek. LMLi president piiskop Mark S. Hanson esineb nii kirikujuhtide konsultatsioonil, mis on kavas pidada kahel päeval, kui ka neli päeva ...

Festival ei näita väsimuse märke

Festivali patroon peapiiskop Andres Põder ja Rapla kihelkonna auhinna, Maarja-Magdaleena pronkskuju saanud kirjanik ja helilooja Enn Vetemaa.

Rapla kirikumuusika festivalid on kujunenud piirkonna rahvale oodatud suviseks kultuurisündmuseks, mis viib kokku väärtmuusika ja kuulaja tema kodukohas. See ei ole sugugi tähtsusetu inimestele, kes suurtest keskustest kaugel elavad. Festivali patroon peapiiskop Andres Põder ja Rapla kihelkonna auhinna, Maarja-Magdaleena pronkskuju saanud kirjanik ja helilooja Enn Vetemaa. Festival on aastatega kujundanud ja hoidnud oma traditsioone, samas ...

Kristlikud arstid käisid Austraalias

11.–16. juulini pidas Rahvusvaheline Kristlike Arstide ja Hambaarstide Assotsiatsioon  ICMDA Austraalias oma XIII maailmakongressi. Märksõnade «Health and Hope» (Tervis ja lootus) all kogunes tuhatkond delegaati Sydney kesklinna konverentsikeskuses. Eestist osalesid konverentsil Külli  Bärenson, Rutt  Luha, Tiiu  Luukas, Krista  Muutra, Roze  Veltson, Mirje  Kähari, ...

Ajale kaotame kõik lahingud

Suvesoojuses on muu hulgas ka mahti külastada oma esivanemate kodu, tulla oma lätete juurde. Kusagil Eestis on sellised aken ja uks. Hää on korragi aastas tulla, mõneks minutiks seisatada, olla ja tunda. Vanaema hindas ka ise oma maja perspektiivi: kunagi jääb sellest puruhunnik. Nii ta ütles. Eks igal ajajärgul on inimestel oma mõtted, püüdlused ja tahtmised. Kolmekümnendatel olid oma talu, ...

Olge terved!

Image

Ükskord näidati televiisoris saatelõiku mehest, kes käis aasta läbi palja jalu ja vähe sellest, et käis palja jalu, ta käis ka iga päev ainult sportpükste väel jooksmas. Ise ütles ta, et ilmselt tänu sportlikele ja kõrvaltvaatajale võib-olla veidi ekstreemsetele eluviisidele oli ta viimati haige millalgi lapsepõlves. Mehel oli eluaastaid pealtnäha seitsmekümne ...

Väljavõtteid toimetusele laekunud avaldamata materjalidest

Toimetusse saabub iga päev kirju. Täna rohkem e-posti kui Eesti Postiga.  Enamik kirjadest on meie kaastöölistelt ja kirjasaatjatelt ning mõeldud avaldamiseks Eesti Kirikus. On aga ka selliseid kirju, mis kunagi ei näe trükivalgust. Olgu selle põhjuseks kaastöö mahukus, lehe napp ruum, kajastatud sündmus pole enam aktuaalne või ei kannata kiri üldse laiemat tähelepanu. Kord-paar aastas ...

Liturgia kui retk

    Astumiste hetk Seisakuilgi rütm Käed õnnistades harali Hardalt ootan vastust areldi. Enri Pahapill

Usk ja konflikt keskajast 11. septembrini

2. Alar Kilp, TÜ politoloogia lektor 16. sajandi teisel poolel ei hoolinud maised riigid enam ka paavsti seisukohast uute maade vallutamisel. Paavsti poolt Portugalile ja Hispaaniale antud koloniaalvalduste õigust eirasid mitte ainult protestantlikud riigid (Inglismaa, Holland, Rootsi ja Taani), aga ka katoliiklik Prantsusmaa. Kui varem kuulus ülim võim kirikule, siis nüüd soovisid ülimat võimu maised ...

3. september

Eestpalves on Iiri kiriku Armaghi provintsi Tuam’, Killala ja Achonry piiskopkond ja piiskop Richard Henderson. Täname suurepäraste oikumeeniliste sidemete eest ning palvetame ühistöö arenemise eest. Samuti on eestpalves Inglise kiriku Canterbury provintsi Bathi ja Wellsi piiskopkond ja piiskopid Peter Price ning Andrew Radford (Tauntoni piiskop). Palvetame piiskopkonna misjoniinitsiatiivide viljakuse eest. Eestpalveteemad ...

Mõtteid isast ja ta ajast

Albert Soosaar

6. septembril möödub sada aastat praost Albert Soosaare (1906–1995; fotol) sünnist. Enn Soosaar meenutab mõnda tahku oma isa pikalt eluteelt. Albert Soosaar Kaks nädalat ja kaks päeva enne 1939. aasta 22. septembrit, kui välisminister Karl Selter sõitis Moskvasse alla  kirjutama Eesti ja Nõukogude Liidu vahelist kaubanduslepingut, oli mu isa Albert Soosaar saanud kolmekümne kolme ...

Riigivanem August Rei maeti kodumaa mulda

Pühapäeval maeti riiklike auavaldustega Tallinna Metsakalmistule ümber Eesti Vabariigi riigivanema August Rei ja tema abikaasa Therese Rei tuhastatud põrmud. Matusetalituse viisid läbi peapiiskop Andres Põder ja õpetaja Arho Tuhkru August Rei sündis 1886. aastal Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas. Õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, I maailmasõja ajal oli tsaariarmee ohvitser. Rei ...

Teeneka kirikumuusiku juubel

27. augustil pidas 85. sünnipäeva teenekas organist ja kirikumuusik Jaanus-Ferdinand Romandi. Jaanus-Ferdinand Romandi on sündinud Kohilas. Alustanud enne sõda konservatooriumis kirikumuusikuks õppimist. Pärast sõda õppis koorijuhtimist Tuudur Vettiku ja Gustav Ernesaksa käe all, täiendõpet sai Hugo Lepnurme oreliklassis. Väga pikka aega (1945-83) oli Riikliku Akadeemilise Meeskoori ...

Stipendiumisaajad on selgunud

Eesti Kirikute Nõukogu määras kaheksa stipendiumi religioonipedagoogika magistriprogrammis õppijale. Usuteaduse Instituudis õppima asuval magistrandil pidi stipendiumi taotlemiseks olema pedagoogiline kogemus koolist, kirikust või muust organisatsioonist, bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ja ette näidata head või väga head õpitulemused varasemalt ...