Lehenumber » Väljaanded » 16. august 2006 Nr 33

Leer – koguduse nurgakivi

Harju-Madise suvisel leeripühal: õpetaja Joel Siim, leerilapsed Mari-Liis Pillerpau, Kristen Dorbek, Teelika Šutov, Aet-Rut Laht ja koguduse praktikant Merle Prass-Siim.

Suvi ei ole ainult puhkuse aeg, vaid pakub mitmes koguduses võimalust osaleda leeritundides, et end täieõiguslikuks koguduseliikmeks ette valmistada. Harju-Madise suvisel leeripühal: õpetaja Joel Siim, leerilapsed Mari-Liis Pillerpau, Kristen Dorbek, Teelika Šutov, Aet-Rut Laht ja koguduse praktikant Merle Prass-Siim. Praostkonniti on tava erinev, ent enamikus kogudustes leiab vaimulik ka suvekuudel aja ja võimaluse leeritunde ...

PRAOSTKONDADE UUDISED

Viljandi Helme koguduse kuldleeripüha peeti 6. augustil. Kirik-palvemajja kogunes paarsada kirikulist ning 23 kuldleerilist, kes käisid leeris 1956. aastal, leeritatavaid oli toona 128. 10.–11. augustil külastasid Helme kogudust sõbrad Norrast Byneseti kogudusest Trondheimi lähedalt. 13-liikmeline koor Lillebergkvartetten andis Taageperas, Helme valla hooldekodus kontserdi. Kahel päeval külastati Helme kihelkonna ...

Saksa noored külas Haapsalus

Rõõmsad Saksa noored Eesti Kiriku toimetuse lävel.

4.–15. augustini oli Lääne praostkonna noortel külas tosinkond eakaaslasi Saksamaalt Schmalkaldeni sõpruspraostkonnast. Rõõmsad Saksa noored Eesti Kiriku toimetuse lävel. Tegemist oli 15–19aastaste kooliõpilastega, kes veetsid siin sõpruspraostkonna koguduste juures töö- ja puhkelaagris suvist koolivaheaega. 12 neidu-noormeest koos kahe Lääne-Nigula koguduse neiu ning sakslasest ...

Järvakandi Pauluse kirik 10aastane

18. augustil 1996. aastal pühitses peapiiskop Jaan Kiivit Järvakandi alevisse esimese luterliku kiriku. Et 1854. aastal tolleaegse Järvakandi ja Kehtna valla piirile püstitatud Rapla koguduse abikirik (rahva suus kabel) kannab apostel Peetruse järgi Peetri nime, otsustati uuele kirikule anda apostel Pauluse nimi. Soov metsade ja soode keskele jäävasse ning klaasitööstusega tuntuks saanud Järvakandi ...

EESTI KIRIK KÜSIB

Millised on olnud teie meeldejäävamad suvehetked? Kaido Soom, Tartu praostkonna vikaarõpetaja, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud: Minu kui õppejõu jaoks on suviti hea võimalus kirikus intensiivsemalt töötada. Kuu aega olin Tartu Pauluse koguduses ja nüüd teise kuu olen Kuressaare Laurentiuse koguduses. See kõik paneb vaimulikult kasvama ja arenema. Tore oli see, ...

Iisrael – Jumala tõotuste maa!?

Rene Alberi

Js 62:6–12 Iisrael on küll pindalalt vaid natukene suurem kui pool Eestit, ometi on selle maalapikese pärast olnud lõpmata palju vaidlusi ja sõdu – nii ka täna. Araablaste äärmusrühmitused Hezbollah’iga eesotsas ei taha leppida juudiriigi olemasoluga Iisraelis, vaid peavad seda maad endale kuuluvaks. Juudid mõistagi räägivad teist juttu. Kui hiljuti Ameerika president George W. Bushilt selle ...

Hääletusretk hääletavate munkade juurde

Munklus otsib alati lihtsust ja isetust ning toetub Jumalale oma igapäevastes tegevustes tehes kõike Jumala auks ja Tema au avalikuks saamiseks. Tiberiaadi munkade puhul piisas otsa vaatamisest, et tunda nende lihtsust, isetust ja nende keskel viibivat elavat Kristust. Esmakordselt kohtusin tiberiaadi munkadega Tartus paari aasta eest, kui nad tulid loenguid pidama. Pärast loengut istusime pikalt Klara majas, jõime teed, ajasime ...

* * *

Issandal on oma teed Issandal on oma teed Sipelgas teeb enda raja Sipelgas teeb enda raja Mina aga käin ja vaatan Mina aga käin ja vaatan Otsin, ootan – palveil kaja. Enri Pahapill

Diplomitööks akordionimissa

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kirikumuusik-muusikaõpetaja eriala diplomand Riina Grencšteini lõputöö saab teoks taasiseseisvuspäeval, 20. augustil Viljandi Pauluse kirikus kell 11. Oodatud on kõik huvilised, kellele südamelähedane kirikumuusikute koolitus ja liturgilise muusika arenguvõimalused. Diplomandi kirjalik töö kannab pealkirja «Missa arenguperspektiiv EELK Viljandi ...

20.aug.

Eestpalves on Inglise kiriku Yorki provintsi Yorki piiskopkond ja piiskopid John Sentamu (peapiiskop), Richard Firth (Hulli piiskop), Robert Ladd (Whitby piiskop), Martin Wallace (Selby piiskop) ning Martyn Jarrett (provintsi piiskoplik visitaator). Täname Jumalat elu eest kirikus ning palvetame piiskopkonna ja tema piiskoppide eest. Samuti on eestpalves Soome Evangeelse Luterliku Kiriku Espoo piiskopkond ja piiskop Mikko Heikka. Palvetame Espoo ...

Patt surmaks

Ta on väga suur palvetaja ja Piibli lugeja, rohkem selline omaette olija. Tal on mure oma mehe üle, kes olevat kurjade deemonite meelevallas, ja kelle eest ta palvetab. Ta luges 1. Johannese kirja 5:16-18 ja küsis: milline patt on surmaks. Jäin vastuse võlgu. Kas dr Toomas Paul selgitaks seda kirjakohta? Kirjast toimetusele Pühakirja mõistmiseks on vaja arvestada mis tahes väite konteksti. Eriti oluline on ...

Martin Lutheri Ühingu teesid vaimulikust ametist

1) Martin Lutheri Ühing (edaspidi) MLÜ koondab endasse erinevate teoloogiliste vaadetega vaimulikke ning lubab oma ühingu sees teoloogiliste vaadete paljusust. Siiski on ühingu liikmed ühistel seisukohtadel fundamentaalsetes usuküsimustes ning küsimustes, mis puudutavad kirikut ja vaimulikku ametit. 2) Me mõistame kirikut ehk kogudust kui kõigi inimeste vaimulikku ühendust, kes on ristitud ja usuvad ...

Hinnanud vaimsuse noorust

Leeripilt 2. maist 1940, keskel õpetaja Konstantin Kütt ja köster Gustav Möll.

30. juulil möödus 100 aastat õpetaja Konstantin Küti sünnist. Leeripilt 2. maist 1940, keskel õpetaja Konstantin Kütt ja köster Gustav Möll. Napilt on andmeid, mis puudutavad seda, esimest eesti soost Haapsalu koguduse õpetajat. Ent vaatame need üle ja meenutame teda tänutundes. Sündis ta 30. juulil 1906 Hiiumaal Palukülas metsaülema pojana, ordineeriti ta 20. oktoobril 1937. Temast sai Haapsalu ...

Andnud au Isale, Pojale ja eesti rahvale

Heinrich Gösekeni epitaaf Kullamaa kirikus.

Detsembris 325 aastat tagasi suri Kullamaal kirikuõpetaja Heinrich Göseken, kes oma käegakatsutava, ent veel enam tänaseks tajutamatu tegevusega on mõjutanud eestlaste arengulugu. Heinrich Gösekeni epitaaf Kullamaa kirikus. Esmakordselt ürikuliselt 1236. aastal mainitud Kullamaast on põhjust juttu teha palju: 13. sajandi lõpus ehitati siia ühelööviline kolme võlviga kodakirik, mis ...

Rukkimaarjapäev ehk Maarja taevassevõtmise püha

15. augustit tuntakse enamjaolt rukkimaarjapäeva nime all, kristlaste jaoks on tegemist aga Neitsi Maarja surmapäeva ehk Maarja taevassevõtmise pühaga. Nimetatud püha on ilmselt alguse saanud V või VI sajandil idakirikust. On teada, et VI sajandil, keiser Mauriciuse ajal oli see päev Bütsantsis ametlik püha. Rukkimaarjapäeva tuntakse õigeusu kirikus Jumalasünnitaja uinumise pühana ning ...