Lehenumber » Väljaanded » 5. aprill 2006 Nr 15

Ülestõusmispüha teenistust Viimsi kirikus näeb kogu Eesti

Erkki Juhandi on rõõmus, et telepildi kaudu saab kogu Eesti näha, kui kaugel Viimsi kiriku ehitus on.Esimese ülestõusmispüha jumalateenistuse teleülekanne pühapäeval, 16. aprillil tehakse Viimsi Püha Jaakobi  kirikust. Diakon Erkki Juhandi ütleb, et kogudus on väga tänulik Eesti Kirikute Nõukogule, kes pidas võimalikuks teha teleülekanne ehitatavast kirikust. «Kirikuhoone ei ole veel valmis, aga on hea, kui inimesed näevad, et tegelikult on katus pea kohal ja kogudus saab ...

Eesti Kristlikul Rahvaparteil uus nimi

Eesti Kristliku Rahvapartei nimi on muutunud, erakonna uueks nimeks on Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD). Nime muutmine oli osa erakonna identiteedi  ja põhieesmärkide sõnastamisest. Esmalt toimusid sisulised muudatused, seejärel tuli viia nimi sisuga kooskõlla. Erakonna juhatuse moodustatud töögrupp põhiväärtuste sätestamiseks jõudis järeldusele, et tegemist on ...

Uudsevilja küpsus

Kui kuuekümneaastasena inimesed lähenevad pensionieale, siis neist osa puhul saab rääkida ka küpsusest. Mida võiks see endas sisaldada? Kõigepealt seda, et palju varem tähtsaks peetu vastu ei ole enam huvi, et väärtuste tähtsusjärjekord on muutunud, aga muu hulgas ka seda, mida sisaldab endas küps vili – ajas küpsenud valmisolekut anda oma and inimestele kasutamiseks... Kui ...

Kirikutekstiilid peegeldavad koguduse hinge

Soome tekstiilikunstnik Päikki Priha rääkis märtsi lõpul Tartus peetud tekstiiliseminaril Soome kirikutekstiilide ajaloost ja tänapäevast. Rohke pildimaterjaliga ettekandest jäi kõlama see, kui oluline on kunstnikule  mõttes ja paberil komponeerida läbi  kirikuarhitektuur, inimlikud eelistused, Piibli sõnum, moesuundumused ja veel tuhat pisiasja, et sünniks ilus, kõnekas ...

Ma olen ainus mina

Hiljuti mainiti uudistes, et Lennart Meri mitmekümne teose hulgast laenutatakse Eesti raamatukogudes kõige enam raamatut «Hõbevalge», mis ilmus trükist ajal, mil Meri oli 46aastane. See ei ole just objektiivne kvaliteedinäitaja, kuid kõige laiemat lugejaskonda pole leidnud mitte Meri presidendikõned, vaid just see raamat. Nagu on näidanud ka paljude teiste suurkujude elu ja looming, ei pruugi ...

Pidades kinni heast…

Tartus sündinud, kasvanud ja  kõrgema teoloogilise hariduse omandanud diakon Meelis Rosma (26) elab täna koos hiinlannast abikaasa Jiega Tallinnas, kus jätkab tudeerimist UI Pastoraalseminaris ning omandab vaimuliku ametiks vajalikke oskusi Piiskoplikus Toomkoguduses. Meelis Rosma peab iseendaks jäämist võtmeks, mis aitab avada uksi ka teiste mõistmiseks.  Meie ümber on märgid, ...

Eesti Kirikust nr 15 saate lugeda veel:

1. lk Rita Puidet. Järva-Peetris elatakse katuseootuses Järvamaa suurimal, Järva-Peetri kirikul vahetatakse katust.   2.lk Tiiu Pikkur. Rootsi peapiiskopiks valiti Anders Wejryd 30. märtsil valiti Rootsi Kiriku peapiiskopiks Växjö piiskop Anders Wejryd. Rita Puidet. Liikmete andmed jõuavad serverisse Töökoosolekule kogunesid konsistooriumi infotehnoloogia komisjon ja tunnustamise ...

Usuteaduse Instituut 60

Üllar Salumets, Urvaste koguduse õpetaja, õppinud instituudis aastail 1992–2000: Kui ma Usuteaduse Instituuti õppima läksin, siis tundus kohe, et olen sattunud õigesse kohta, kodune tunne oli. Alguses läksin tegelikult pedagoogikaosakonda, kuna tahtsin usuõpetajaks saada. Siis aga hakkas teoloogia ning kirikutöö mind üha rohkem huvitama ja nõnda õppisingi edasi. Samal ajal hakkasin juba ...

Martin Luther jõuab ka Balti riikide lavadele

Moskva balletimeister Dmitri Bugajev on ilmselt hakkama saanud millegi üsna tavatuga, tuues lavale balleti «Martin Luther». Lavastust on nimetatud unikaalseks terves kristlikus maailmas. «Martin Lutherit» sai eelmisel nädalal näha Helsingi Aleksandri teatris.  Usupuhastaja elust ja tegevusest kõnelev 2vaatuseline ballett  tugineb Bachi ja Mahleri muusikale, tantsivad Moskva Suure teatri, Maria teatri ja ...

Religiooniõpetus aitab mõista inimkonda ja tema olemust

Eesti, Läti ja Soome religiooniõpetuse sarnasustest ja erinevustest räägiti hiljuti Soome Instituudi korraldatud seminaril Tallinnas. Religiooniõpetus koolides on teema, mis paneb paljusid sõna võtma. Alates sellest, kas  kutsuda seda religiooni- või usuõpetuseks, kuni selleni, kes ikkagi peaks seda ainet lastele õpetama ja kas õpetaja tohib ise üldse mingi konfessiooni liige olla. Kui meil ...

Jeesus – ettevõtte tegevjuht, 4.

Kolmas argument on natuke keerukam – need kirikud ei ole tegelikult niivõrd Disneylandi-sarnased kui nad välja paistavad. Nad võivad paista leebed, kuid sisemiselt on nad küllaltki karmid. Lakewoodi kiriku liikmed usuvad, et «kogu piibel on Jumala inspireeritud ning on eksimatu». Rick Warren usub, et «taevas ja põrgu on reaalsed paigad» ja et «Jeesus tuleb peagi tagasi». Nad võib-olla ...

Kirikumuusika kui integratsiooniprojekt

Seekordset kirikumuusikute üldkoosolekut 27. märtsil iseloomustas kiitus eelmise aasta Tartu kirikupäeva ja laulupeo tegijatele ning lauljatele, kriitika möödunud aasta aruannete suhtes ning uut moodi mõtlemine tuleviku suunas. Peale üldkoosolekut kohtusid Helika Gustavsoniga praostkondade muusikasekretärid, kellega tuli peamiselt juttu laekumata aruannetest. Pildil paremal sügisel tööd alustanud Viljandi uus ...

Usukeel on arusaadav

«Issand on andnud mulle õpetatud keele,» ütleb tänulik Jumala sulane Jesaja raamatus. See «õpetatud keel», mis väsinuile jõudu annab, on meie kohustus kuulutada Jumalat. Värskelt kirikutööle asuvad jutlustajad küsivad, kuidas saada selline «õpetatud keel». On ju tore olla hea jutlustaja. Ja siis neid õpetatakse, teadagi, kuidas... Issand Jumal on mulle andnud ...

LUGEJA KIRI

Rohkem inspiratsiooni, vähem konservatiivsust Olnud Eestist eemal üle kümne aasta ja tagasi saabunud USAst, olin hämmelduses, et Eestis on veel vähem neid inimesi, kes on oma elu Jeesusele andnud, kui seda kümmekond aastat tagasi. Mu meeles olid ajad, mil avati uusi kirikuid, kuulutati edukalt Jumala andestust ja armastust! Kuhu on kadunud see ilus algus? Lugesin teie ajalehte ja sain sealt tugeva sõnumi, et noored ...

Soome lapsed saavad ristivanemaid juurde

Soome pered saavad oma juba ristitud lastele valida ristivanemaid olemasolevatele lisaks. Seadusemuudatus viidi sisse selle aasta algusest, kuid juba aastaid varem tunti sellise võimaluse vastu elavalt huvi. Soome kiriku teabekeskuse sõnul on huvi lisaristivanemate vastu olnud koguduseti küll erinev, ent mitmed pered on juba võimalust  kasutanud. Perede motivatsioon lisaristivanemate valimiseks on argine – ristiisa või ...