Lehenumber » Väljaanded » 5. aprill 2006 Nr 15

Eesti Kirikust nr 15 saate lugeda veel:

1. lk Rita Puidet. Järva-Peetris elatakse katuseootuses Järvamaa suurimal, Järva-Peetri kirikul vahetatakse katust.   2.lk Tiiu Pikkur. Rootsi peapiiskopiks valiti Anders Wejryd 30. märtsil valiti Rootsi Kiriku peapiiskopiks Växjö piiskop Anders Wejryd. Rita Puidet. Liikmete andmed jõuavad serverisse Töökoosolekule kogunesid konsistooriumi infotehnoloogia komisjon ja tunnustamise ...

Usuteaduse Instituut 60

Üllar Salumets, Urvaste koguduse õpetaja, õppinud instituudis aastail 1992–2000: Kui ma Usuteaduse Instituuti õppima läksin, siis tundus kohe, et olen sattunud õigesse kohta, kodune tunne oli. Alguses läksin tegelikult pedagoogikaosakonda, kuna tahtsin usuõpetajaks saada. Siis aga hakkas teoloogia ning kirikutöö mind üha rohkem huvitama ja nõnda õppisingi edasi. Samal ajal hakkasin juba ...

Martin Luther jõuab ka Balti riikide lavadele

Moskva balletimeister Dmitri Bugajev on ilmselt hakkama saanud millegi üsna tavatuga, tuues lavale balleti «Martin Luther». Lavastust on nimetatud unikaalseks terves kristlikus maailmas. «Martin Lutherit» sai eelmisel nädalal näha Helsingi Aleksandri teatris.  Usupuhastaja elust ja tegevusest kõnelev 2vaatuseline ballett  tugineb Bachi ja Mahleri muusikale, tantsivad Moskva Suure teatri, Maria teatri ja ...

Religiooniõpetus aitab mõista inimkonda ja tema olemust

Eesti, Läti ja Soome religiooniõpetuse sarnasustest ja erinevustest räägiti hiljuti Soome Instituudi korraldatud seminaril Tallinnas. Religiooniõpetus koolides on teema, mis paneb paljusid sõna võtma. Alates sellest, kas  kutsuda seda religiooni- või usuõpetuseks, kuni selleni, kes ikkagi peaks seda ainet lastele õpetama ja kas õpetaja tohib ise üldse mingi konfessiooni liige olla. Kui meil ...

Jeesus – ettevõtte tegevjuht, 4.

Kolmas argument on natuke keerukam – need kirikud ei ole tegelikult niivõrd Disneylandi-sarnased kui nad välja paistavad. Nad võivad paista leebed, kuid sisemiselt on nad küllaltki karmid. Lakewoodi kiriku liikmed usuvad, et «kogu piibel on Jumala inspireeritud ning on eksimatu». Rick Warren usub, et «taevas ja põrgu on reaalsed paigad» ja et «Jeesus tuleb peagi tagasi». Nad võib-olla ...

Kirikumuusika kui integratsiooniprojekt

Seekordset kirikumuusikute üldkoosolekut 27. märtsil iseloomustas kiitus eelmise aasta Tartu kirikupäeva ja laulupeo tegijatele ning lauljatele, kriitika möödunud aasta aruannete suhtes ning uut moodi mõtlemine tuleviku suunas. Peale üldkoosolekut kohtusid Helika Gustavsoniga praostkondade muusikasekretärid, kellega tuli peamiselt juttu laekumata aruannetest. Pildil paremal sügisel tööd alustanud Viljandi uus ...

Usukeel on arusaadav

«Issand on andnud mulle õpetatud keele,» ütleb tänulik Jumala sulane Jesaja raamatus. See «õpetatud keel», mis väsinuile jõudu annab, on meie kohustus kuulutada Jumalat. Värskelt kirikutööle asuvad jutlustajad küsivad, kuidas saada selline «õpetatud keel». On ju tore olla hea jutlustaja. Ja siis neid õpetatakse, teadagi, kuidas... Issand Jumal on mulle andnud ...

LUGEJA KIRI

Rohkem inspiratsiooni, vähem konservatiivsust Olnud Eestist eemal üle kümne aasta ja tagasi saabunud USAst, olin hämmelduses, et Eestis on veel vähem neid inimesi, kes on oma elu Jeesusele andnud, kui seda kümmekond aastat tagasi. Mu meeles olid ajad, mil avati uusi kirikuid, kuulutati edukalt Jumala andestust ja armastust! Kuhu on kadunud see ilus algus? Lugesin teie ajalehte ja sain sealt tugeva sõnumi, et noored ...

Soome lapsed saavad ristivanemaid juurde

Soome pered saavad oma juba ristitud lastele valida ristivanemaid olemasolevatele lisaks. Seadusemuudatus viidi sisse selle aasta algusest, kuid juba aastaid varem tunti sellise võimaluse vastu elavalt huvi. Soome kiriku teabekeskuse sõnul on huvi lisaristivanemate vastu olnud koguduseti küll erinev, ent mitmed pered on juba võimalust  kasutanud. Perede motivatsioon lisaristivanemate valimiseks on argine – ristiisa või ...

Palve

Jeesus Kristus, kes tulid pühasse linna tasaduses, painuta ka meie vaimu. Jäägu kõrvale kõik kõrged sõnad, enese au otsivad teod, oma tahtmise järele käimine. Anna meile taibata, et esimesed saavad viimasteks, ja see, kes tahab olla suurim, saagu vähimaks. Nagu Sind üles äratati ja taeva ausse ülendati, viid Sa meidki kohmetusest kirkusele. Seniks aga pühitse meid oma sõnas ja ...

Kiriku nähtavusest internetis 1.

EELK keskasutuse kõrval on oma kodulehekülg internetis paljudel kogudustel ja allasutustel. Paljudel aga ei ole, ja kuidas olemasolevad oma ülesannet täidavad, on iseküsimus. Võtsin läbi vaadata kõik EELK koduleheküljelt avanevad koguduste veebilehed. Pilt sai üsna kirju. Meeldiv on, et võimalust interneti vahendusel end tutvustada on kasutatud praostkondlikult. Seda teed on läinud Ida-Harju, ...

9.04.

Eestpalves on Rootsi kiriku Göteborgi piiskopkond ja tema piiskop Carl Axel Aurelius. Palvetame tõe tundmise ja meeleparanduse eest kõikjal Göteborgi piiskopkonnas. Samuti on eestpalves Inglise kiriku Canterbury provintsi Leicesteri piiskopkond ja tema piiskop Timothy Stevens. Palvetame piiskopkonna ühise teenimis- ja misjonitöö kasvu ja viljade eest. Eestpalveteemad ja viited piiskopkondade veebilehtedele leiab ...

Muusikast ja teraapiast

Kevadisel koolivaheajal peeti Viljandi Kultuuriakadeemias kirikumuusikute-muusikaõpetajate erialapäevi muusikateraapiast ja loovmeetoditest muusikakasvatuses. Konverentsi osales arvukalt kirikumuusikuid, muusikaõpetajaid, üliõpilasi ja ka muid huvilisi. Nüüdisajal on muusika kuulaja jaoks harva eluliselt tähtis, pigem on see meeldivaks kaaslaseks igapäevaelus, esteetiliseks ja rahulolu tekitavaks vahendiks, ...

Nädal

5.4. Lääne-Harju praostkonna sinod Hageris.6.4. Tartu praostkonna sinod Tartu Maarja kirikus.7.–8.4. Lääne praostkonna noortepäevad.8.4. Seminar koorijuhtidele ja kontserdikorraldajatele «Muusika jumalateenistusel ja kirikukontserdil» Usuteaduse Instituudis.

Ei saa unustada 1. aprilli 1951

Nõukogude võim erines teistest diktatuuridest kohtuvälise omavoli laialdase rakendamisega oma elanikkonna vastu. Selle jõhkraima näitena jäi Eesti ajalukku kolm massiküüditamist 1941., 1949. ja 1951. aastal. Küüditamisi ei saa võtta hellitatud türanni tujuna, vaid raudse loogikaga liikumisena kommunismi kaugeima eesmärgi poole, mida ei tohtinud takistada ka oma seadusandlus. Kui ...