Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Noorte kristlaste toimekas elu

11.04.2012 | | Rubriik: Kirikuelu

Narva Saksa Püha Johannese kirikust on pildi maalinud Gundel Kraack. Repro on trükitud Villu Jürjo koostatud raamatu «Narva – kadunud kirikute linn» tagakaanele. 17. aprillil 1932 oli selles nüüdseks hävinenud kirikus helilooja Johan Tamvergi autorikontsert.

Aprillis 1932 tähistasid teist aastapäeva Järva-Peetri Noortemeeste Kristlik Ühing ja Pärnu Eliisabeti noortekogudus, põhjust edenemisest rõõmu tunda oli ka Tallinna Jaani noortekogudusel.

3. aprillil tähistas oma 12. aastapäeva Eesti Evangeeliumi Luteri Kiriku Sisemisjoni Selts. Juba laupäeval, 2. aprillil oli seltsi nõukogu koosolek ja pühapäeval peeti kõigis Tallinna kirikutes, Koplis ja Nõmmel pidulikud sisemisjoni jumalateenistused laulukooride, vastavate laululehtede ja korjandusega.
Jutlustasid külalised: Jaanis õpetaja Varik Jõhvist, Koplis seltsi abiesimees õpetaja Hassenblatt Jaanist, Peeteli kirikus jutlustas õpetaja Muru Kursist, seltsi peasekretär Bidder Nõmmel, toomkirikus aga piiskop Kukk. Osavõtt oli kõikjal väga elav. Pärast lõunat peeti Tallinna linnamisjoni saalis sisemisjoni peakoosolek ja perekonnaõhtu.

Noored tegid kokkuvõtteid
Järva-Peetri Noortemeeste Kristlik Ühing oli asutatud 25. aprillil 1930. Niisiis oli siingi vaja kokkuvõtteid teha. 1931. aasta algul oli ühingul 17 tegevliiget, aasta jooksul oli juurde tulnud 15 tegev- ja 24 toetajaliiget. Seega oli ühingul oma teisel aastapäeval ette näidata 56 liiget. Naisosakonnal oli 25 tegev- ja toetajaliiget.
Tegeldi peamiselt Piibli lugemisega, koosolekud algasid ja lõppesid koraali laulmisega. Muusikategemine oli seltsis üldse heal järjel. Tegutsesid vokaalkvartett, keelpilliansambel ja noorte laulukoor, keda juhatas algul köster Bergmann, hiljem pr Kõhelik. Sageli esines viiuldaja Kasunov. Orelimäng oli pr Zastrovi kätes. Plaaniti teha algust laste jumalateenistustega.
Kõike seda võis öelda ka Tallinna Jaani noortekoguduse kohta. Piiblitundidest võeti siingi elavalt osa. Enamasti kaunistasid noorte jumalateenistusi noortekoguduse enda 60-liikmeline koor, meeskvartett ja solistid. Kokku tuldi ka perekonna- ja muusikaõhtuteks. Algust oli tehtud pühapäevakooli ja laste jumalateenistustega, millest võttis osa 250 lapse ümber.
Pärnu Eliisabeti noortekogudus tähistas oma teist aastapäeva 16. ja 17. aprillil. Kogudus oli asutatud 13. aprillil 1930, sihiks seati koondada noori kiriku ümber, süvendada usku Jumalasse. Koguduse eesotsas seisis 16-liikmeline nõukogu, kelle seast oli valitud kuueliikmeline juhatus. Eelmisel tegevusaastal oli peetud üheksa noorte jumalateenistust, mida kaunistasid solistid, kvartett ja koor.
Koguduse liikmed töötasid kaasa laste jumalateenistustel grupijuhtidena, valmistati vaeslastele jõulukinke. Kultuuritoimkond kutsus ellu naiskvarteti, mis kasvas 30-liikmeliseks naiskooriks. Hiljuti oli asutatud ka segakoor. Viimane üritus oli kõneõhtu muusikaliste ettekannetega, kus praost Grünberg kõneles teemal «Soome usuelust».

Õpetajaprouade konverents
12.–14. aprillini olid Viljandi kirikumõisas koos õpetajate abikaasad, et pidada maha oma konverents. Pr Lattik polnud tööd ja vaeva paljuks pidanud, et külalistele oma maja koduseks ja armsaks teha. Konverentsi juhtis nii nagu ka kolmel eelmisel korral superintendendi proua Sileesiast. Kõigist ettekannetest käis punase niidina läbi palve jõud ja vägi, mille abil Jumala riigis kõike võib korda saata.
19.–20. aprillini oli Tallinnas saksa praostkonna sinod. Õpetaja Thomson kõneles teemal «Elutung ja ristiusk», milles ta väljendas kartust, et ristirahvas muutub ilmalikuks. Mag. theol. Eberhardi ettekande teemaks oli «Evangeelse kiriku häda ja tõotus dialektilise usuteaduse järgi». Juttu oli ka lauluraamatukomisjoni tegevusest.  

Pasunakoori juhile annetati portfell
«Ilus algus vähese osavõtuga,» kurdab ajaleht Sakala 16. aprillil Koidu saalis Lauljate Liidu Viljandimaa osakonna korraldatud tuntud kirikumuusiku Konstantin Türnpu viienda surma-aastapäeva kontserdi puhul. Esinesid Koidu sega- ja naiskoor, Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoor ja solistid prl Paigaline ja hr Zirnask.
Esitati muidugi ainult Türn­pu loomingut, mis oli hästi ettevalmistatud ja toodi kuuldavale andumusega. Sisuka mälestuskõne pidas Tallinna Meestelaulu Seltsi esimees J. Reintal, lõpusõna ütles Suure-Jaani köster Hans Kapp.
17. aprillil oli Narva Johannese kirikus helilooja Johan Tamvergi autorikontsert. Tüsedaimaks ettekandel olnud teoseks osutus noore helilooja kantaat «Üksipäinis», mis kuulajaile hea mulje jättis. Rahuldasid ka bariton Eduard Undi ettekanded. Kuulajaid oli kahjuks vähevõitu.
Rakvere apostliku õigeusu kiriku koori vaimulik kontsert solistidega luteri kirikus 24. aprillil ei täitnud neid ootusi, mida publik lootis. Aleksander Arderi hääl oli nii «mokas», et tema esinemine tuli ära jätta. Teistest olid paremad pr Marta Runge (Rungi) ja hr J. Stepanov, vähem rahuldasid pr J. Kristoffel ja hr A. Tamm. Koori juhatas asjatundlikult J. Stepanov. Solistide saatmisega tegeles orelikunstnik Ülo Topman.
Pöides sai kirikliku õnnistuse oma esimese avaliku esinemise puhul kohalik pasunakoor, keda juhatas J. Aak. Energilisele juhile, kes nelja kuuga oli kava esinemisküpseks saanud, annetati lilli ja portfell.
Mati Märtin

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)