Noorsootöös sõltub palju liidrist

Õpetaja Jaak Aus mõtiskleb Põltsamaa talvepäevade taustal.

Olen kehv Põltsamaal käija, sest jaanuar on tavaliselt kohutavalt kiire aeg. Aga ma pean sealseid ettevõtmisi väga tänuväärseiks.

Noorsootöö kirikus sõltub natuke ka taustsüsteemist ja kindlasti kohalikest oludest. Seal, kus on aktiivne vaimulik, on ka väikestes maakohtades noortetöö. Olen siiralt rõõmus, et näiteks Pilistveres, kus praktiliselt polegi asustust, on Hermann Kalmus suutnud noortetöö käivitada. Neid kohti on veelgi. Samas on küllaldaselt paiku, kus elanikke on tuhandeid ja noori kiriku juures ei käi. Seal, kus peetakse seda tööd oluliseks, koondutakse ja leitakse ka ressursse tööks, ja seal kus ei peeta, ei toimu midagi. Nii selle noortetööga on. Kõik sõltub liidrist. Noor inimene vajab juhti, kelle järgi juhinduda, kellega koos midagi ette võtta. Suvised noortepäevad seda ka näitavad. Üksik noor satub päevadele harva. Ikka tullakse oma juhi järgi ja kui juht ei lähe, ei tule ka noored.

Oleme veidi ajast maas

Hiljuti Soomes olles ütles üks staa˛ikas erinoorsootöö tegija, et tema enam ei koolita noorsootöötajaid, sest see muutub mõttetuks. Oled koolitanud, vaeva näinud ja siis nad lähevad riiklikusse süsteemi tööle, sest seal on turvalisem ja palk kindlam. Turvalisem töökoha suhtes.

Olulisem on töötegijaid motiveerida ja innustada, et ka nemad mõistaks oma vajalikkust ja väärtuslikkust. Seda ka siis, kui teame, et nad mõne aastaga eemale jäävad õpingute või muu tõttu.

Teine oluline temaatika on see, et me tegelikult oleme ajast maas. Pean silmas keelt ja kultuuri, milles noored elavad. Me ei mõista seda ja kõnetame sageli noori keeles, mida nemad ei mõista. Arvame teadvat, mis noortele on vaja, kuid kas ikka teame?

Mida on tarvis, et vedada noorsootööd 

Meie koguduse puhul on tohutult positiivne see, et meil on olemas oma noortejuht. See võiks teistelgi samamoodi olla.

Arvan, et selles ametis on olulisemad märksõnad julgustus, toetus, usaldus. Kui noored tunnevad, et neid usaldatakse ja ka toetatakse, siis on nad valmis panustama. Oman Kaarlist seda kogemust, et kui ise kunagi hakkasime tegutsema, siis olid just õpetajad need, kes meie eest seisid ja meid julgustasid. Kui seda poleks olnud, ei oleks me saanud nii kaugele jõuda.

Küsis ja vahendas

Mari Paenurm