Nissi Maarja kirik saab tänavu 135aastaseks

Nissi Maarja kirik on ehitatud aastatel 1871–1873 Peterburi arhitekti David Grimmi kavandi järgi meister Hindrek Jakobsoni poolt.

Mitte kõik historistlikud kirikud ei ole nii kaunites proportsioonides ja monumentaalselt terviklikud kui Neitsi Maarjale pühendatud Nissi kirik. Kooriruumi värvikateks rõhuasetusteks on suuremõõtmelised Riias valmistatud vitraažaknad «Evangelist Johannes», «Apostel Peetrus» (autor H. Beyermann, 1902), mainimata ei saa jätta stiilset pseudogooti sisustust ja kunstiväärtuslikke maale heledas, sihvaka 52,5meetrise torniga pühakojas.
Ehkki peaaegu midagi pole teada 7. oktoobril 1873 pühitsetud uue kiriku eelkäijast, on ajalukku kirjutatud seik, kuidas parun Johann Üxküll käis 1501. aastal jalgsi paavst Alexander VI luba nõutamas oma mõisa maa-alale kabeli ehitamiseks. Saadud loakiri oli üle 250 aasta Riisipere mõisa kirjalaekas, kuid on hilisematel aastakümnetel kaotsi läinud.
1501. aastal ehitatud kabel oli esimene kirik Nissis, koguduse kasvades ei mahtunud aga inimesed enam kabelisse ära ja nii oldigi sunnitud hakkama 1871. aasta aprillis vana kirikut lammutama, et teha ruumi praegusele.
Toonane majanduslik olukord oli üsna täbar ning uude kirikuhoonesse saadi asju peamiselt annetuste, korjanduste ja loterii abil. Näiteks muretsesid kihelkonna härrad 450 rubla eest altaripildi, «kus ristilödud Önnisteg­gija nähha on» (1873 valminud altarimaali «Kristus ristil» autoriks on kunstnik E. Bärwinkel).
Kirik on ümbritsetud kõrge maakividest müüriga, siseaeda on maetud Nissi kihelkonna mõisaomanikud ja nende pereliikmed.    
Huvitavat….
• Läänemaal on tuntud väljend «nina nagu Nissi kiriku torn».
• On teada, et Nissi kiriku ehitamine läks maksma 21 584 rubla ja 26 kopikat.
• Riisiperes on sündinud helilooja Raimond Valgre.
Lugusid ja legende….
• 16. sajandil oli Riisipere mõisnikuks kurikuulus Johann von Üxküll, kes sai tuntuks laevade röövijana. Temast räägitakse filmis «Verekivi». Johann von Üxküll olevat läinud jalgsi Rooma linna, et kiriku ehitamiseks paavstilt luba küsida. Loa ta sai ning 1501. aastal ehitati Nissi kabel, mis praeguseks pole säilinud.
• Räägitakse, et Riisiperes voolav jõgi voolas mõnda aega maa all ning läks läbi täpselt kiriku alt. Vahel olevat olnud jumalateenistuse ajal kuulda, kuidas kiriku all pardid prääksusid…

Koguduse statistika aastal 2007

• liikmeid 500 (annetajaliikmeid 180),
• ristiti 14,
• leeritati 7,
• maeti 19 inimest,
• teenistusi peeti 150 korral