Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Nimepäeva konverents Jõhvis

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Üheteistkümnest Eesti Mihkli kogudusest
jõudis nimekaimule, Jõhvi Mihkli kogudusele külla kaks: Tallinna Rootsi ja
Keila.


Jõhvi kogudus koostöös Jõhvi Muuseumi
Seltsiga korraldas konverentsi, kus ettekannetega astusid üles lektorid Jõhvist
ja kaugemalt: Peeter Olesk kõneles kirjanik Eduard Bornhöhe Jõhvi perioodist,
Jevgeni Kaljundi Porkuni linnusest, Vallo Reimaa tutvustas Jõhvi II maailmasõja
aegseid leide.

Uhkuseks on orelid

Õpetaja Peeter Kaldur andis põhjaliku
ülevaate Jõhvi kiriku orelitest. Hetkel on kirikus kaks pillide kuningat, nende
häälestus ühtib, võimaldades korraldada kontserte kahele orelile. Esimese oreli
ehitas siia õp Mayeri tellimusel orelimeister Normann 1848. a. Pill seisis püsivalt
heas kvaliteedis kuni II maailmasõjani. Sõja ajal Jõhvi suure põlengu käigus
sai aga põhjalikult kannatada. 1958. a, mil Jõhvi kogudust teenis õp Otto
Tallinn ja organistiks oli tema abikaasa Hildegard, asus uut orelit ehitama
Eduard Kriisa. Keskkütte paigaldamine kirikusse ei mõjunud sellele orelile
hästi, tänaseks on pill läbinud mitu kapitaalremonti. 1990. a kinkis
sõpruskogudus Uddevallast Jõhvi kogudusele väikese oreli.

Müürikäigust leitud vapid

Päeva pidulik hetk oli vanade balti-saksa
suguvõsade kolme taastatud vapi avamine ja õnnistamine. Peeter Kaldur meenutas
Eesti Kirikule, et avastas kinnimüüritud ukse 1980ndatel ühe kiriku interjööri
kajastava foto järgi. «Tundus, et midagi on kahtlast. Leidsimegi ukse, mis viis
müürikäiku, kust omakorda leidsin nende vappide puudetailid. Ei tulnud
mõttessegi neid ära visata, viisin kiriku pööningule, kuhu need siis
paarikümneks aastaks jäid.

Aja muutudes näitasin leidu
kunstiajaloolasele Sirje Simsonile, kes andis kindla hinnangu: see väärib
restaureerimist,» rääkis Kaldur. Nimetatud vapid olid eemaldatud altarilt
aastate 1900–1905 vahel, mil toimus uue altari rajamine. Renoveeris  Kanuti 
firma, rahastas Muinsuskaitseamet.

Õpetaja Kaldur peab oluliseks peaingli
nimesse pühitsetud kirikute koguduste kooskäimise traditsiooni loomist. «Meie
puhul mihklipäeva ideest kinnihoidmine on kõigiti õigustatud. Küll peame
tõsiselt mõtlema, millisel kujul edaspidi Mihkli kogudusi ühendavat päeva
pidada nii, et see võimalikult paljudele kogudustele sobiks,» selgitas Kaldur.

Armulauaga jumalateenistusel teenisid kolme
Mihkli koguduse vaimulikud: Tallinna Rootsi-Mihklist Patrik Göransson, Keilast
Jaan Jaani ja Jõhvist Peeter Kaldur.

Liina Raudvassar