Esileht » Uudis » Uudised »

Neil päevil sündis…

10.12.2008 | | Rubriik: Uudised

Avalikus linnaruumis paiknev jõulusõim on eemal rahvamassidest ja kauplemisest – nii nagu tookord, kui Maarja ja Joosepi jaoks polnud teiste inimeste seas kohta.  Foto: Pille-Riin Pregel

Eesti Kirikute Noortenõukogu eestvõttel püstitati teisel advendil Niguliste kiriku lähedale jõulusõim.
Viis aastad tagasi jalutasime Heikki Pietiläga Raekoja platsi jõuluturul ja kuuse juures lausus ta: «Meil on LNÜs üks plaan. Siia, keset raekojaplatsi tuleb jõulusõim.» Mullu sügisel tuletas Mari-Ann Oviir seda plaani meelde, öeldes: «Me peame selle ikka ära tegema!» Mõeldud, tehtud.
Eesti Kirikute Noortenõukogu otsustas sõime oma tööplaani võtta ja idee sai nii Tallinna linnalt kui ka Eesti Kirikute Nõukogult suure toetuse. Sõime figuuride tegemise võttis enda peale Kopli kunstigümnaasium.
Jõulusõim on osaks linna jõuluturust. Et paremini silma paista, sai sõime asukohaks Harju ja Niguliste tänava nurk Niguliste kiriku lähedal. Hea koht ajaloolisele asjale, Tallinna esimesele jõulusõimele avalikus kohas. Natuke turu rahvamassidest ja kauplemisest eemal – nii nagu tookord, kui Maarja ja Joosepi jaoks polnud teiste inimeste seas kohta.
Teisel advendil toimus jõuluturu laval noortenõukogu organiseeritud sõime mõtet ja suurt jõulusaladust tutvustav programm. Esinesid ansamblid Crux ja Trepikoda ning gospelkoor Living Stone, kes kõik võeti kuulajate poolt väga hästi vastu.
Märt Saar moderaatori rollis tutvustas kuulajatele jõulude kristlikku sõnumit. Paljude inimeste töö ja toetuse läbi on üks unistus täide läinud ja saame jälle tänumeelega öelda: «Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!»
Kopli kunstikooli õpilased Anastassija Zelenova, Anne-Loore Sundja ja Signe Püve ning õpetajad Liane Rohtmäe, Kaire Olt ning Epp Pertel pidasid sõime figuuride tegemist huvitavaks. «Me pole kunagi varem sellist asja teinud,» ütlesid nii õpilased kui õpetajad. Õnneks nad ei kartnud uut ülesannet ning puidust, penoplastist ja riidest saigi nende kätes püha perekond. Majakese sõimekompositsiooni jaoks tellis linnavalitsus. Jõululapsele sõime meisterdas Agu Kaljuste. Tallinna praostkonna noored seadsid üles valgustuse ning jagasid sõime juurde tulijatele omavilditud ingleid.
Jõulusõime kompositsiooni isaks peetakse frantsiskaanide ordu rajajat Franciscust Assisist, kes ehitas koos sõpradega aastal 1223 Itaalias Greccio kloostri lähedale metsa sõime. Ta tõi sinna lähedusse elava eesli ja härja ning jutlustas selle sõime juures jõuluevangeeliumi. Kirjaoskamatud inimesed, kes ei mõistnud ladinakeelset missat, said niiviisi jõulusõnumist sügava usulise kogemuse.
Tänapäeva inimesed ei ole kirjaoskamatud, aga jõulusõnum on paljude jaoks sama raskesti mõistetav kui ladina keel. Seepärast väärib suure jõulusaladuse vaatamine, mõistmine ja mõistetavaks tegemine kõiki võimalikke elemente: pilti, muusikat, teksti ja kõnet.
Sõime saab vaadata ööpäev läbi kuni kolmekuningapäevani. Sõime juures on võimalik meisterdada ka ingleid laupäeviti ja pühapäeviti kella 12–17ni.

Titta Hämäläinen,
LNÜ laste- ja noorsootöö spetsialist

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)