Narvas lauldi Bachi «Jõuluoratooriumi»

Aleksandri kiriku tornisaali mahtusid esinejad ja kuulajad vaevu ära.

«Juba 2011 õppisime ära kolmanda osa J. S. Bachi «Jõulu­oratooriumist» ja esitasime seda jõulukontserdil kirikus,» ütleb Tuuliki Jürjo. Sellest tekkis soov õppida juurde järgmine osa ja tuua kuulajateni omaette kontserdina. Esitajaks oli Cantatores Narvensis laiendatud koosseisuga, koos solistidega kokku neliteist inimest.
Suurkiriku tornisaali toodi orel väikesest Miikaeli kirikust ja kogudus sai kontsertide korraldamisel uue võimaluse. Oktoobris alguse saanud ülimenukad igareedesed kontserdid tõid kohale sadu inimesi, kes kõik istumagi ei mahtunud.
«Jõuluoratooriumi» esitamiseks tuli viis muusikut Tallinnast, kaks Ivangorodist ning organist Svetlana Kekiševa Kohtla-Järvelt. Rahva kokkusaamine ühisteks proovideks oli ülimalt keeruline. Suurvormi dirigeerimise debüüdi tegi Tuuliki Jürjo, kes esmakordselt juhatas orkestri partituurist. «Kuna saavutasime täiesti uue taseme, peabki panustatava energia hulk olema sedavõrd suurem,» hindas dirigent tagantjärele.
Kontserdil toimis kõik fantastiliselt. Inglitel pidi olema kõvasti tööd, et muusikud saaksid sisuliselt publikus seisvat dirigenti jälgida ning viiuldajad tabada rütmi tagasipeegelduvast kajast.
Publikupoolne vastuvõtt oli nii tormiline, et täiesti ebatüüpilisena läks kolmanda osa avakoor kordamisele braavohüüete saatel. Ebatüüpiline seegi, et kuulajate hulgas oli rahvast nii Chişinăust kui Simferoopolist. Narva publik ei ole tavaline, osa sellest on Venemaal saanud muusikalise ettevalmistuse ja oskab jälgida ka peensusi ning vastastikune toime lõi suurepärase atmosfääri.
Villu Jürjo