Narva helisev ajalugu

Narva koguduse organist, koori- ja muusikajuht Tuuliki Jürjo (fotol) on Aleksandri kiriku 125. aastapäevaks kaante vahele saanud uurimusloo Narva kirikumuusikast.
Esitlusel nimetas ta kolme peamist põhjust, mis olid tõukeks raamatu valmimisel. Esiteks külaskäik Lübeckisse, kus pea igas kirikus oli saada raamatuid kirikumuusikast, mida sakslased peavad tähtsaks. Eesti kirikuloost on võimalik saada küll infot vaimulike kohta, aga väga vähe näiteks köstritest. Ja viimaste sajandite arhiivimaterjalid on halvemini talletatud kui 17. sajandil. Suur abi oli materjali kokkupanemisel isegi Elmar Kulli ja tema abikaasa poolt paberilipakatele tehtud märkmetest kiriku lauasahtlis, kus kirjas, kes millal orelit mängis.
Siis tuli haigusperiood, kus Tuuliki ei saanud liikuda, küll aga mõelda. Ja nii mõte küpses, toeks arhivaarikalduvustega abikaasa Villu Jürjo, kes juhatas ja aitas leida allikaid. Heaks abimeheks olid kirjutamisel ka näiteks arhiivides säilinud kohtumaterjalid. Raamatu alguses annab autor ülevaate ka kõigist Narvas olnud kirikuist, et lugejail oleks kergem orienteeruda.
«Meie silmade all kaob ajalugu,» ütles raamatu autor esitlusel ja kutsus üles täitma lünki kiriku ajaloos. Ehk saab ka raamat «Narva luterliku kirikumuusika ajalugu» üheks innustavaks eeskujuks mõne teise paikkonna kirikumuusika talletamisel.
Tekst ja foto: Sirje Semm