Naiskodukaitsjad tõid Haapsallu pidulikkust

Pühapäev oli Haapsalu kahes kirikus ja nn šokolaadi promenaadil eriline, pakkudes nii pidulikkust kui ka raskeid mälestusi.

Naiskodukaitsjad oma esinduslikes vormides pakuvad silmarõõmu ja tekitavad turvatunde, kui nad rühmakesi mõnele üritusele ilmuvad. Nüüd oli lisaks kohalikele naiskodukaitsjaile Jaani kirikusse jumalateenistusele tulnud grupp Tartust, et osaleda mälestusüritusel ja avada nimeline pink Salme, Karl ja Heino Noorele.
Eestis on saanud tavaks mälestada 24. aprillile lähimal pühapäeval naiskodukaitsjaid, kes hukati nõukogude võimu käsul. Nimelt on 1942. aasta 24. aprill meie naiskodukaitsjate ajaloos must päev, mil Sverdlovski oblastis Sosva vangilaagris tapeti rühm liikumise juhte. (1940. aastal oli Eestis 15 798 naiskodukaitsjat.)
Üks tapetutest oli vabadussõja halastajaõde, Haapsalus elanud Salme Noor, kelle politseikomissarist abikaasa Karl, samuti vabadussõjas osalenu, oli samas laagris tapetud kuu aega varem. Tapatöö toimus Salme Noore poja Heino sünnipäeval.
Kolm korda tagaotsitavaks kuulutatud Heino ei pääsenud vangilaagrist, kuid tuli sealt elusana tagasi ja õppis arstiks ning elab siiani Tartus. Vanust on tal 91 aastat. Ta on Haapsalu aukodanik.
Oma ema mälestuseks ja elu jätkumise tunnistuseks lasi Heino Noor toomkiriku ristimiskabelisse teha Emaaltari. See on püha paik, kus ristitakse lapsi. Nüüd tõid naiskodukaitsjad sinna kõigi tapetute mälestuseks lilli. Järgnes jumalateenistus Jaani kirikus, kus teenisid praost Tiit Salumäe ja diakon Peeter Krall, orelil Lia Salumäe. 23. aprillil tähistatavale veteranipäevale mõeldes süüdati 34 mälestusküünalt, nii Heino Noore vanemate, naiskodukaitsjate kui ka sõjalistel operatsioonidel hukkunutele.
Maja ette, kus elasid Salme ja Karl ning sündis Heino Noor, pandi nende auks nimeline valge pink ja loeti ette Heino Noore läkitus.
Rita Puidet