Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Naine, kes maalis altaripilte, portreid ja lilli

24.11.2009 | | Rubriik: Kultuurielu

Tallinnas on Galerii kunstigaleriis aasta lõpuni avatud Julie Hagen-Schwarzi juubelihõnguline maalide näitus.
Esimeseks Eesti naiskunstnikuks nimetatud Julie Wilhelmine Emilie Hagen sündis 185 aastat tagasi Tartumaal Väike-Prangli mõisas, sai kunstialase algõpetuse Tartus oma isalt, maastikumaalijalt ja graafikult August Hagenilt.
Täiendas end aastast 1846 skulptor F. de Villebois’ stipendiaadina Dresdenis F. Gonne juures, aastast 1848 Münchenis J. Bernhardti ja M. Rugendase ning 1851–54 Roomas A. Riedeli juures.
1855–58 saatis Julie oma astronoomist abikaasat, hilisemat Tartu ülikooli professorit ja tähetorni direktorit Ludwig Schwarzi uurimisreisil Ida-Siberis, hiljem ka Lääne-Euroopa reisidel. 1858 sai Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Kümnelapselises peres üles kasvanud naisel oli neli last.
Lapselaps, professor Egbert Schwarz on vanaema kiituseks öelnud, et läbi kogu oma pika elu oskas ta suurepäraselt ühendada truudust valitud elukutsele koduperenaise ja ema rolliga.
Hagen-Schwarz oli üks viljakamaid 19. sajandi II poole kunstnikke. Alustanud lillemaalijana, jätkas edaspidi peamiselt portretistina.
Tartu perioodist on teada, et kunstnik maalis ligi 400 portreed aastas. Lisaks on ta loonud hulgaliselt olustiku- ja maastikumaale. Tööde paremiku moodustavad peamiselt Itaalias sündinud figuurimaalid ja maastikuvaated ning salongipildid.
Julie Hagen-Schwarzi loomingusse kuulub ka hulk altarimaale nagu Tartu Ülikooli kiriku (nüüd Põltsamaa), Tartu Maarja (hävinud) ja Äksi kiriku altarimaal, samuti Tallinna toomkiriku käärkambris olev, H. Hoffmanni järgi maalitud altarimaal «Kristus Ketsemani aias».
Kunstnik on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule.

Mari Paenurm

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)