Mu jõud, Sind tahan armastada

Kristlikud müstikud 5.

Johannes Sheffler, kes hiljem võttis endale nimeks Angelus Silesius, on ennast jäädvustanud meiegi lauluraamatus.
Scheffler sündis Wrocławis 1624. aastal. Samal aastal sündis Sõprade Seltsi looja kveeker George Fox ja suri protestantlik müstik Jakob Böhme. Scheffleri laule on ka meie lauluraamatus, me tunneme neist rõõmu ja oleme tänulikud Jumalale nende eest.
Johannes Scheffler õppis arstiks, oli Oelstis tohtriks ning kirjutas 205 hümni, kuid kuulsaim tema teostest on «Kerubiinlik Rännumees», milles on kaherealised aleksandriinid riimis.
Need on tõelised müstilised pärlid, Angelus Silesius kirjutas need nelja päeva jooksul. See inspiratsioon oli vägev ja hilisemates töödes pole ta seda kogu ületanud, kuid nende värssidega kirjutas ta enda alatiseks lääne müstikute ridadesse.
Scheffleri arengut mõjutas eriti Abraham von Fran­ckenberg, kes oli müstik ja luuletaja, suure raamatukogu omanik. Franckenberg uskus kindlalt jumalikku plaani, püüdis kokku panna maailma tervikpilti ja kogus müstikute luulet. Ta oli erak, loobus mõisast oma noorema venna kasuks ning elas kahetoalises korteris uurides ja mediteerides.
Johannes Scheffleriga arutlesid nad tundide kaupa alkeemia, astronoomia ja müstikute üle. Kui Franckenberg suri, pärandas ta oma raamatukogu Schefflerile; selle raamatukogu kohta ütles Scheffler, et see on hinge ravim. Scheffler sattus vastuollu luterlike pastoritega, sest ta tõstis oma lauludes esile ka tegude tähtsust ja ütles, et Jumal on samuti loomades ja taimedes. Vastuolu kasvas nii suureks, et lõpuks astus Scheffler katoliku kiriku liikmeks ja võttis endale nimeks Angelus Silesius. Selle nime all ilmusid tal luuletused hiljem. Silesiusest sai preester.
Johannes Scheffleri elupäevad lõppesid kloostris, ta võttis enne surma täie teadvuse juures vastu armulauda ja suri rahus.
Jaan Tooming