Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Mõtteid konverentsist

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Konverents «Kirik ja rahvusriik» on seljataha jäänud. Ettekanded kuulatud, külalised ja sõnavõtjad laiali sõitnud. Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud üritus on toimunud. Kodus arvuti taga istudes püüan meelde tuletada, mis mind seal paelus. Mitmes ettekandes puudutatud ajaloolistest sündmustest olen kõrvalseisjana osa saanud. Peterburi Jaani kirikus käisin vist aastal 1978, kui tööülesannete tõttu tuli külastada üht seal asunud ehitustrusti.
Maas olid parkettpõrandad, massiivsed uksed ja aknad, mis ilmekalt reetsid, et tegemist on endise kirikuhoonega. Kui ametiasjad said aetud ja trusti juhatajat teavitatud, et olen Baltikumist, sain teada, et see hoone on kunagi olnud eestlaste kirik. Nende mälestuste taustal oli Jüri Trei ettekannet huvitav kuulata. See pani mõtlema, kuidas me saaksime neid tõhusamalt abistada.
Selle teemaga haakus, küll teise nurga alt, jutlustaja Elmet Vaaksi ülevaade olukorrast Petseri koguduses. Jagan täiel määral seisukohta, et venekeelne töö oleks seal loogiline. Lähtudes Lutheri seisukohast: jumalasõna tuleb kuulutada kuulajale arusaadavas emakeeles. Inimene ei taha olla kirikuline ainult kombetalituse pärast.
Ei tohi unustada, et EELK Petseri kogudus oli nõukogude ajal ja on ka praegu nagu Peterburi Jaani kirikki luterlikel põhimõtetel rajaneva jumalasõna kuulutamise eelpost idas. Seega tuleb sealsetesse sõnakuulutajatesse suhtuda kui omamoodi misjonäridesse. Neid abistada mitte üksnes lubadustega, vaid ka materiaalselt. Elmet Vaaks lõpetas oma sõnavõtu üleskutsega säilitada Petseris Eesti vaimulik, kultuuriline ja rahvuslik kohalolek. Selleks on vaja kõigepealt kirikuvalitsuse kardinaalset ja otsustavat sekkumist.
Huvitav ja sisukas oli ajakirjanik Indrek Treufeldti ettekanne, milles ta arutles, kas me ise oskame olla Euroopa Liidus kui võrdne võrdsete seas. Regionaalminister Vallo Reimaa ettekandest jäi kõlama mure islamismi järjest agressiivsema pealetungi pärast Euroopa Liidu riikides. Kahjuks ei saanud Fanny de Sivers  tervislikel põhjustel ise konverentsil osaleda, kuid kuulajaskonnale jagati välja tema sõnavõtu tekst «Riik minu südames».
Kalle Arumäe,
Pindi Jaani koguduse vanem