Möödunud aegade paleuses

Nädalavahetus viis Viljandimaale. Ilus oli sõita kuldkollaste viljapõldude ning sügavroheliste metsatukkade vahel, mööda 20 taasiseseisvusaastaga kosunud mulgi taludest. Valda ja Anu Raua käsitöötalus Heimtalis toimus ühe organisatsiooni lastelaager. Noortele tutvustati talutöid, igas vanuses osaleja sai jõudumööda ühistegevusse panustada. Talus ei lõpe töö kunagi. Kõrvus Valda Raua tõlgitud Keldi palved, kus väärtustatakse inimese elu terviklikkust ning Jumala suurde plaani sobivust, elasime paar päeva vana eesti talu elurütmis. Tekstiilikunstnik Anu Raud, kes pani oma «koguduse» kihelkonnakooli vanadesse pinkidesse istuma, tutvustas oma loomingut ning elukäsitlust.
Küllap kõlas tänapäeva made in China odavate ja nobedalt purunevate asjade maailma lastele silmi avavalt tädi Anu soovitus igasse esemesse suhtuda lugupidavalt. Nii nagu vanas eesti talus, kus kõik oli handmade ja asjadele uue elu andmine polnud popp trend, vaid tulenes kaalutlevast talupojamõistusest. Tore oli jälgida, kuidas pisipiigad ja mehepojad, suukesed ammuli ja silmad pärani, kuulasid Anu Raua haaravat seletust. Äsja Eesti Rahva Muuseumi filiaaliks kingitud Anu Raua koduloomuuseumisse kogutud esemed on aegadeülesed, andes tänastele ilmakodanikele aimu esivanemate eluviisist.
Väikesed sõrmed libisesid mööda vanavanaemade näputööd, mille juures paelub ilu ja otstarbe harmoonia. Igasse  kindapaari on kootud oma lugu ja Anu Raud oskab neid huvilistele tõlkida. Sügavast respektist eelkäijate tegemiste vastu on kantud ka Anu enda looming. Tema suurtesse gobeläänidesse on kootud eesti rahva lugu, inimsaatused ja tulevikulootused. Anule meeldib oma töid näha kirikus. Viljandi Jaanis on kirikuliste imetleda «Taevaredel» ja «Ristivaip», Tartu Jaani kirikutekstiilidel «kepslevad» Kääriku talu uted.
Mulgimaa nädalalõpp päädis Tarvastu kirikus Anu Raua näituse imetlemisega. Vaibad jäävad Tarvastusse 2. oktoobrini.
Liina Raudvassar