Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Mõeldes kommunismiohvritele Eestis

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Kuni 25. jaanuarini on Tartu renoveeritud jaamahoones Vaksali 6 võimalik külastada rändnäitust kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile saabunud võistlustöödest.

Paremat kohta näituse korraldamiseks oleks Tartus raske leida. Just siit algas aastatel 1941 ja 1949 paljude tartlaste kannatustee piki raudteed külmale maale. Siis, kui saatanlik punarežiim oma mõjujõu kindlustamiseks külvas hirmu, ahastust ja kaost. Äng sellest on jätnud haava rahva mällu. Ja vajaduse anda tulevastele põlvedele edasi sõnum: ülekohut ei unustata.
Memoriaali rajamises, mis läbi sümbolikeele ning kunstilise lahenduse aitab avada olulise ajaloolehekülje eesti rahva loos, nähti lahendust kommunismiohvrite mälestuse vääriliseks jäädvustamiseks.
Arhitektuurikonkursi korraldamisel tugineti valitsuse tegevusprogrammile. Konkursile, mille korraldas kultuuriministeerium koostöös Eesti Arhitektide Liiduga, laekus 66 võistlustööd. Kuna võistlustingimuste kohaselt anti osavõtjatele nii memoriaali asukoha, maksumuse kui selle sisulise ja vormilise mõtestamise osas vabad käed, laekus konkursile väga erineva lähenemisviisiga töid.
Žürii, kes hindas ideevõistluse õnnestunuks, otsustas esimese ja teise koha jätta jagamisele. Parimateks hinnati ideekavand pealkirjaga «Vest», mille autorid on Armin Valter ja Joel Kopli, ning ideekavand märgusõnaga «Mälutulbad», autoriks Koit Ojaliiv. Kolmandat kohta välja ei kuulutatud, samas anti välja neli eripreemiat ning veel leidis äramärkimist neli ideekavandit.
Järgmiseks ülesandeks on kultuuriministeeriumil ja valitsusel vaagida küsimust, milliste ideedega ja millises ajagraafikus on võimalik edasi töötada. Jõuline samm olulise ülesande sooritamiseks on ometi astutud.
Lisaks rändnäitusele maakonnakeskustes on kõigil võimalik võistlustöödega tutvuda ka kodust lahkumata, need on vaatamiseks ja kommenteerimiseks üleval internetileheküljel www.arhliit.ee/memoriaal.
Liina Raudvassar