Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Misjonitöö kursusel kutsuti kristlasi tegema isiklikke valikuid

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Kursuslased olid koos, et arutada, kuidas viia evangeelium  kõigi maailma rahvusgruppideni. 
 ErakoguKaks eestlannat, Merlin Metsla ja allakirjutanu, võtsid Soomes Salo lähedal Bergviki mõisas osa viiepäevasest misjoniteemalisest kursusest.
Vihti kogudus eesotsas Aino ja Yrjo Rossiga kompenseeris eestlaste sõiduraha ja ka osavõtutasu.
Tegemist oli ingliskeelse intensiivkursusega misjonitöö teoreetilistest alustest ja praktikast. Osavõtjaid oli 11, juhendajaid kolm. See kursus sai alguse 1994. aastal Filipiinidel ja põhineb Jonathan Lewise «Maailma misjoniraamatul».
Kursusele on antud nimeks «Kairos» (kreeka keeles «võimaluse aeg»), mis tähendab Piiblis spetsiaalset ajaperioodi, et paika panna prioriteete ja vastu võtta otsuseid.
Leping Jumalaga
Üks Uue Testamendi kõige tähtsam kairos-aja tegevus ongi maailma evangeliseerimine. See kutsub meid, kristlasi, üles tegema isiklikke valikuid, kuidas igaüks meist saaks aktiivselt kaasa aidata evangeeliumi jõudmisele kõikide maailma rahvusgruppideni.
Igaüks meist peab täide viima suurt misjonikäsku, mida kohtame juba Vanas Testamendis, kui Jumal teeb lepingu Aabrahamiga, kristlaste esiisaga, lubades talle anda maa ning õnnistada teda, et tema omakorda oleks õnnistuseks kõigile teistele (1Ms 15:18; 12:1–3).
Aabrahami järglastena Jumal õnnistab meid, et meie jagaks tema rõõmusõnumit ning vabastust kõigile teistele. Alles siis, kui igas rahvusgrupis ja hõimus on inimesed kuulnud evangeeliumi, jõuab kätte Jeesuse taastulemise päev (Mt 24:14). Kristlaste ülesandeks on liikuda selle suure päeva poole, rääkides Jeesusest ja pakkudes Tema läbi päästet võimalikult paljudele inimestele.
Lausa uskumatu oli kuulda, et maailmas on veel 6900 hõimu, kes pole evangeeliumi kuulnud. Kõige suuremaks mittekristlaste grupiks on muslimid ja hindud. Evangeeliumi aeglase leviku põhjuseks on tihtipeale see, et kuulutatakse hoopis seal, kus Jumala sõna on juba kuuldud, kuid inimesed pole seda lihtsalt vastu võtnud.
Seepärast ongi sageli vaja teha misjonitööd välismaal, kus esialgu puututakse kokku täiesti teistsuguse kultuuriga. Misjonäri eesmärgiks sel juhul ei ole oma traditsioone peale suruda, vaid leida üles see positiivne pool kultuurist, mille kaudu inimestele kristlust lähemale tuua.
Jumala antud kohustus
Õppisime, et misjonitööks on igaühel oma võimalus, keegi meist ei saa öelda, et Jumal pole teda õnnistanud. Selleks, et evangeeliumi kuulutada, on aga tarvis palju toetajaid, organiseerijaid, taustauurijaid ning mis kõige olulisem – misjonitöö eest palvetajaid. Palve jõud on ettearvamatult suur!
Kõigile kursusel osalejatele sai selgeks, et nii igale kristlasele kui ka kirikule ja kristlikule organisatsioonile on Jumala poolt antud kohustus evangeeliumi kuulutada. Kutsungi siinkohal kõiki üles leidma võimalusi oma elus, et viia täide Jeesuse käsku: «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teid käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.» (Mt 28:19–20)
Mery Kodavere,
Ambla Maarja koguduse liige