Minu pere jõuluimest

Pühadeperioodi lõpetav kolmekuningapäev tähendab minu jaoks jõulupuu väljaviimist. Omavahel öeldes on see suureks kergenduseks ning tavaliselt ootan 6. jaanuari pikisilmi. Lõpuks ometi saab okkategelasest vabaks. Tuleb tuttav ette – korista elamist üks või mitu korda päevas, ikka on kuusenõelu kõik kohad täis, neid jagub isegi voodilinadesse ja supitaldrikusse.
Sellel aastal oli kõik teisiti. Kuusk saabus meile Võrumaalt, minu isatalu metsast, mida kohalikud tunnevad nimega Hussisuu. Isa oli ta meie jaoks valinud, jalalt raiunud ning venna autoga ülikoolilinna saatnud. Kuigi me ei olnud valimas, nii nagu lapsepõlves ikka isaga kuusetoomisel kaasas käisime, lisas päritolu teadmine puule isikliku momendi.
Ühel päeval jõulupuule vett kallates silman okste tippudes roosakaid pungakesi. Laps arvab: kuusk on õitsema läinud. Sellest peale uurime inglikeste, ubinate, piparkookide ning muude vidinate asemel tähelepanelikut kuuske ennast. Hellitlevalt nimetame asjade käiku jõuluimeks. Märkame, et sellel aastal kuusk okkaid maha ei lase. Pungadest saavad helerohelised kasvud, mis pikenevad vaata et silmanähtavalt. Kogu pere käib kuuse edenemist imetlemas, õrnad «oksapikendid» kutsuvad ennast silitama.
Sättides kolmekuningapäeval kuuseküünlaid, liiguvad nukrad mõtted jõulupuu perspektiivile jõuda prügikonteineri kõrvale. Kuidagi loomuvastasena tundub elus puu hävitamine. Tuues ettekäändeks õigeusklike jõulupühad, jääb kuusk esialgu oma kohale.
Aga ikkagi, mida teha? Küsin nõu sõpradelt. Seltskond jaguneb kaheks. Innukamad pakuvad, et võiksin kuuse toanurka kevadeni jätta, et kui siis juured ka alla on tulnud, maha istutada. Kõlab sütitavalt, ent ebareaalselt.
Loodusesõber Juhani Püttsepp räägib, et metsast kiiresti vette jõudev puu võib tõesti oma elutsüklit jätkata, aga pole näiteid, et ta hiljem ümberistutamise üle elaks. Kuigi – imesid võib juhtuda, lisab ta.
Samas annab ta ühe idee, pannes mulle meili peale folklorist Mall Hiiemäe joonise, kuidas vanast jõulupuust annab meisterdada termomeetri. Kui saagida jupike tüvest koos umbes 30 cm pikkuse oksaga ning kinnitada see maja seinale, annab seadeldis oksajupi liikumisega märku niiskuse määrast õhus. See oleks võimalus anda jõulupuule uus olemine vägagi praktilises väljundis.  
Liina Raudvassar