Esileht » Uudis » Esileht »

Minister ootab kiriku keelelt kaasaegsust

21.10.2009 | | Rubriik: Esileht, Uudised

Siim Valmar Kiisler (keskel) tutvub koos Tiit Salumäe ja Jaan Bärensoniga piibliseltsis müügil oleva kirjandusega. Foto: Mikk Leedjärv

Eesti Piibliseltsi külastas regionaalminister Siim Valmar Kiisler koos nõunik Avo Üprusega. Vastu võtsid seltsi esimees Tiit Salumäe ja peasekretär Jaan Bärenson.
Regionaalminister vastutab nii kirikuasjade kui riigi koostöö eest kodanikuühiskonnaga. Nii oli külaskäik Eesti vanimasse rahvuslikku seltsi ootuspärane. Eesti Piibliseltsi liikmeskond koosneb üksikisikutest.

Piibel paljudes keeltes
Seltsi müügisaalis köitsid ministri tähelepanu paljudes keeltes Piiblid, üldkristliku sisuga õppematerjalid ja teatmeteosed, mida selts kui haridusorganisatsioon levitab. Selts pole keskendunud ühegi kiriku õpetuse rõhutamisele. Vestlus kohvitassi juures puudutas nii seltsi põhiülesandega, Piibli tõlkimise ja levitamisega seotut kui ka kiriku positsiooni Eestis. «Kui kirik kaasaegsemaks ei muutu, on tal järjest raskem oma sõnumit edastada,» väljendas minister muret ühiskonna moraalse aluspõhja tuleviku üle.
«Muutused meie ajas on kiired ja see käib ka keele kohta. Vahel mõtlen, kas minu lapsed saavad kõikidest sõnadest aru, mida mina oma aja inimesena kasutan,» mõtiskles minister, pidades vajalikuks uuele põlvkonnale mõeldud piiblitõlget ning riigi suuremat vastutust selle eest.
Eesti uusim piiblitõlge 1997. aastast ilmus kompromissina ajal, mil kaasaegsema tõlke järele oli ülisuur nõudlus ning Vanasse Testamenti jõuti teha ainult hädavajalikud kohendused. Praegune Vana Testament on tegelikult mõjutatud keelest, mida räägiti Eestis 1930ndatel.
Paraku edeneb 2000. aastal alanud Vana Testamendi tõlkimise protsess vaevaliselt. Raha on laekunud ebakorrapäraselt, projektipõhine suhtumine on jätnud ebakindlusse tõlkijad, kellel pole olnud võimalust ainult sellele tööle pühenduda. Piibliseltsi esindajad pidasid tulemuste saavutamiseks vajalikuks vähemalt nelja-aastast rahaliselt kindlustatud perioodi. Pärast proovitõlke valmimist saadetakse tõlge kooskõlastamiseks erinevate konfessioonide kirikutesse. Nii võib arvata, et tõlke valmimiseks läheb 6–7 aastat.

Juubeliüritused Jüris
Tegelikult on ime, et nii väikesel rahval nagu eestlased on olemas emakeelne terviklik Piibel, ja seda juba aastast 1739. Miljonirahvastel on veel tänapäevalgi olemas heal juhul Uus Testament või mõni üksik raamat Piiblist.
Piibli kui eestlaste keelt ja kultuuri hoida aidanud teose 270. aastapäeva üritustele Jüris 14. novembril kutsuti ka minister. Tiit Salumäe toonitas Jüri kirikuaias asuva Piiblile pühendatud ausamba ainulaadsust kogu maailmas ning tutvustas piiblimuuseumi-õppekeskuse rajamise ideed.
Minister Kiisler pakkus, et kommenteeritud kogumikuna võiks avaldada Piiblist rahvakeelde läinud väljendid, mida eestlased kasutavad, teadmata, kust need on tulnud.

Piret Riim

 

Piibliseltsi ajaloost
Piibliseltside liikumisele aluse pannud Briti ja Välismaa Piibliselts asutati 1804 Inglismaal.
Eestis asutati piibliselts ametlikult 1813 Peterburi Piibliseltsi haruna.
1940. a piibliselts suleti.
Selts taastati 14. 12. 1991.
Alates 1995. aastast on Eesti Piibliselts Ühinenud Piibliseltside liige.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)