Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Milline on maa hind?

/ Autor: / Rubriik: Juhtkiri / Number:  /

August on käes ning suvi näitab oma küpset palet. Ar mastatud kirikulehega taaskohtumine augusti esime sel kesknädalal tähistab paljudele, kes samaaegselt Eesti Kiriku ajalehega juulis puhkasid, uue töise perioodi algust. Taas tuleb päevadesse kindel töörütm.

Augustikuu on ka lõikuskuu. Põlluvili hakkab valmima. Pöörasin sel suvel Eestimaal ringi sõites erilist tähelepanu just põldude seisukorrale. Aasta on möödunud, mil kutsuti kõiki maaomanikke üles deklareerima oma põllu- ja karjamaad, et edaspidi oleks võimalik neid Euroopa Liidu toetusraha toel harida. Pean tunnistama, et mitmed põllud, mida olin harjunud umbrohtu kasvanuna nägema, olid esmakordselt pärast aastatepikkust pausi taas üles haritud. Usun, et nii on juhtunud ka mitme koguduse põllumaaga. See annab lootust, et kogudustel, kellele on maid tagastatud, on tulevikus tagatud teatud majanduslik vundament. Kätte on jõudnud aeg, mil ka põllumaa väärtus (mitte ainult elamumaa või linnalähedase põllumaa väärtus) on asunud stabiilselt tõusma. Esimese tõuke selleks andis maade deklareerimine. Milline on aga maa hind?

Paar nädalat tagasi sain kirja oma vanatädilt, kes elab Eestimaa ühes üsna mahajäetud nurgakeses. Kirjas küsis ta nõu, mida peale hakata mõne hektari endise heinamaaga, mis paar aastat on olnud päris harimata. Talle oli teinud pakkumise kohaliku osaühingu juht. Osaühing, kelle omandusse on hiljuti läinud peaaegu kõik ümberkaudsed põllud, pakkus söötijäänud heinamaa ostuhinnaks 400 krooni hektari eest (4 senti/m²). Alternatiivina pakkus osaühing rendilevõtmist maamaksu hinnaga.

Vanatädi sõnul polnud pakkumisel eriti vigagi. Saaks lõpuks heinamaa ilusasti niidetud _ ei peaks tundma häbi, et maa harimata! Pakkumise muutis mõruks tõsiasi, et vanatädi heinamaa asub piirkonnas, kus ainuüksi aastane hektaritoetus, mida Euroopa Liit maaharijale maksab, on 800 kr hektari kohta. See tähendab, et osaühing pakkus vanatädile tema maa eest pool toetuse hinnast, mida Euroopa Liit nagunii maksab. Seda vanatädi loomulikult ei teadnud.

Eaka sugulase kiri pani mind mõtlema, milliseid pakkumisi on tehtud kogudustele või millistel tingimustel on kogudused oma maid rendile andnud, lihtsalt heast meelest, et keegi hoiab maa korras. Kardan, et mitmed pakkumised on sarnanenud eeltooduga.

Väiksematel kogudustel on raske leida nõuandjaid, kes oleks antud küsimustes pädevad. Tihti usaldatakse pimesi esimesi pakkujaid. Üleüldist reeglit, kuidas ühe või teise pakkumise peale vaadata, polegi, sest kõik piirkonnad on erinevad, maa seisukord on erinev ja ka rendilevõtjad on erinevad, kuid teatud nüansse saab siiski otsustamisel arvesse võtta.

Soovitan kõigil tutvuda Maa-ameti poolt koostatud Eesti kinnisvaraturu ametliku kvartalistatistikaga (vt www.maaamet.ee). Selles kajastuvad ostu-müügi tehingute arv ja keskmised hinnad korterite, tulundusmaa, elamumaa, põllumaa jne kohta. Kahjuks ei anna see statistika ülevaadet maa rendihindadest, kuid mingi pildi huvipakkuva piirkonna maa keskmisest turuväärtusest saab sealt kätte kindlasti.

Julgesti võib pöörduda ka Kiriku Varahalduse poole, et saada tasuta nõu või vastuseid oma küsimustele, mis puudutavad koguduse varaga ümberkäimist või koguduse majandamist üldisemalt. Loodan, et suudame omalt poolt kaasa aidata meie kiriku paremale majanduslikule toimetulekule.

Soovin Eesti Kiriku lugejaile kaunist ja päikselist lõikuskuud.

Urmas Viilma,
OÜ Kiriku Varahaldus juhataja