Meie teame paremini

Mõni aasta tagasi sattusin vestlema ühe vabakoguduse pastoriga. Et oli lähenemas jõuluaeg, mainisin, et meil tuleb ka koguduses traditsiooniline jõululõuna koguduse töötajatele. No ja mis siis lauale pannakse? Eks ikka tavalist jõulurooga hapukapsa, kartuli ja verivorstiga. Ta ütles mulle, et nemad oma koguduses küll ei salli verivorsti, sest Piibel on selle selgelt ära keelanud. Verd ei tohi süüa.
Ja siis ma äkki taipasin, milles on erinevus. Meie teame paremini. Juudiusus on jah rida reegleid õige toitumise kohta. Aga Jeesus kuulutas puhtaks kõik toidud, vt näiteks Mk 7:14jj, kuid seda mõtet, et meie teame paremini, võib näha juba Uue Testamendi kujunemise sees.
Apostlite kontsiil otsustas ikkagi, et verest valmistatud toitusid ei tohi süüa, kui küsimuse all oli see, kas ka paganad, s.t mittejuudid, võiksid Kristusest osa saada või mitte (Ap 15:19jj). Ja nii see ongi meieni jõudnud, sest kes siis ikka julgeks vastu vaielda väärikate apostlite autoriteedile!
Ehk on see paralleel liiga meelevaldne, kuid arvan, et naiste ordineerimisega meie kirikus on umbes sama asi. Kas naine ikka võib altarisse minna, välja arvatud juhul, kui ta seal tolmuimejaga altarivaipa puhastab või lilli vaasi paneb?
No mida me jahume? Ärgem tegelgem tühiasjadega! Kiriku ülesanne siin paganate maal on Kristust kuulutada ja palvetada. Kui me oleks tõesti mingi suur ja rikas rahvakirik, siis võiks ju endale lubada luksust tegelda oma siseasjadega. Kuid me pole seda, hoolimata sellest et peapiiskop aeg-ajalt AK uudistes figureerib. Kes on meile õiguse andnud teada asju paremini?
Üks naisvaimulik ütles mulle kunagi, et jah, naine ei sobi altarisse, olgu see pealegi ainult meeste amet. Välja arvatud juhul, kui Jumal on teda sinna kutsunud. Selle peale ei olnud mul enam midagi öelda. Olgu siis nii. Ja mis siis? Katsume vaimud läbi, kuid see läbikatsumine tuleb ajapikku, sest teame ju, et Issanda veskid jahvatavad aeglaselt. Kuid kindlalt.
Aga igapäevasesse kirikuellu puutuvalt tahan veel kord rõhutada: ärgem tegelgem tühiasjadega! Mõistan muidugi, et seesinane mõtteavaldus tekitab paraja tormi ametivendade suust ning ehk ma isegi nõustun pika ja väsitava diskussiooniga sel teemal. Kuid tegelikult vist ikka ei nõustu. Ma lihtsalt ei viitsi rohkem taolisega tegelda.

Meelis-Lauri Erikson,
Kadrina koguduse õpetaja