Esileht » Arvamused » Arvamus »

Meie positiivne programm

01.12.2009 | | Rubriik: Arvamus, Nädala ringvaade

Esimese advendiga algas väike paast, sobiv aeg elus korrektuuri tegemiseks. Tihti kipub ju nii olema, et me arvame väga täpselt teadvat, kuidas riiki juhtida ja tähtsaid otsuseid vastu võtta, aga igapäevategemistega võime jänni jääda.
Kuulsin reklaami, kus küsiti, kas praegu on sobiv aeg muutusteks või hoopistükkis stabiilsuseks. Kui ma vaatan haridussüsteemi, mis ägab reformiprioriteetide all, investorile mitte kuigi turvalist majanduskeskkonda, siis julgen  väita, et me vajame stabiilsust. Otsuste tasandil ühiskonnas ja kogukonnas. Kindlasti ka koguduses. Stabiilsus saab alguse väikestest asjadest. Ja ilma vastutuseta seda pole. Aga võimalusi on igaühe jaoks. Nii nagu vaeseid on alati meie kõrval, nii on ka koguduses alati hulk töid, mis tegemist ootavad. Kui te küsite, miks ma nüüd kogudusele keskendun, siis seda kahel põhjusel. Kiriku moodustavad kogudused ja kogudus koosneb inimestest. Teeniv kogudus on rahva parim osa – mitte nüüd egoupituse toel, vaid ikka kindlas veendumuses, et Jumalale toetuja on usaldusväärne partner teistele, ka riigile.    
Tõnu Lehtsaar tuletas koguduste juhatuste esimeeste konverentsil meelde, millised on tänapäeva maailmas üldse kristlase «ellujäämisvõimalused». Pole  midagi uut – me võime küll kasutada siinseid maneere, kuid mitte muganduda.
Kui riiki parandada ei jõua, saab midagi ära teha koguduses. Ja kui koguduses midagi teha ei saa, võtkem ennast käsile. Kui aga enesega hakkama ei saa, siis kogugem nii palju jõudu, et küsida abi.
Mari Paenurm

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)