Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Meie ligimene

21.08.2013 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Tänapäeva inimese jaoks tähendab usk Jumalasse sageli üksnes isiklikku suhet kõrgema jõuga. Sageli selline kaasaegne usk ei nõua inimeselt eriti palju, piisab vaid mõtisklemisest ja enda ellu süüvimisest.
Kristlik usk pole kunagi olnud egoistlik enese vajaduste rahuldamine, vaid siin on inimese ja Jumala vahel ka ligimene. Jeesus andis oma elu ja tööga hea märgi sellest, kuidas tuleb teist inimest armastada ja aidata. Jeesus aitas, kuigi abivajajaid oli palju. Ta ei lükanud kõrvale inimesi selle pärast, et nad oleksid olnud liiga patused. Jeesuses tuli esile Jumala armastus.
Ka kristlase elus peaks olema ligimesearmastust. Kui Jeesuselt küsiti, milline on suurim käsk, siis ta vastas: «Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!»
Jumal on andnud inimesele kõik eluks vajaliku. Ta on andnud andeks meie patud, ta on andnud uue elu. Nüüd on meie ülesanne olla maailmas Jumala headuse ja armastuse jagajateks oma ligimestele. Meie ümber on nii palju neid, kes vajavad tuge, abi ja andestust. Minnes ja aidates neid inimesi, täidame Jumala antud ülesannet. Jumal on hea, armastav ja aitav ning kui meie oleme sellised oma ligimese vastu, siis oleme ka Jumala kaastöölised siin maailmas.
Kaido Soom

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)