Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Meie ema lugu 100 aastat Senta Toominga sünnist 1. osa

14.03.2012 | | Rubriik: Järjejutt, Persoon minevikust

Senta Kikerpill Tartu tütarlaste gümnaasiumi abituriendina.  ErakoguSenta Tooming oli peapiiskop Alfred Toominga (peapiiskopina ametis aastail 1968–1977) abikaasa.

1.

Sellest, mis kirja pandud, millest meile räägitud ja mida  lapsepõlves kuulnud oleme.

Tartus
Meie ema Senta Kikerpill (hilisem Tooming) sündis 18. märtsil 1912. a Tartus Hedvig ja Peeter Kikerpilli esimese lapsena. Järgmisel aastal sündis õde Rita. Ahja vallast pärit isa oli majaomanik ja ettevõtja, Nõost pärit ema oli laulja ja pianist. Kooliajale Tartu Puškini-nim tütarlaste- gümnaasiumis järgnesid lauluõpingud Tartu kõrgemas muusikakoolis, ka Pariisis. Ta lõpetas selleaegse nimetusega Tartu konservatooriumi. Pärast sõda juhendas Hedvig lauljaid klubitööl ja oli hiljem koolis lauluõpetaja.
Õed Senta ja Rita kasvasid lapsest saati muusikaelu keskel, õppisid klaverimängu ja Rita ka viiulit. Saksa keel sai selgeks raamatuid lugedes.
Igapäevaelu kodus korraldas vanaema Helene Fuchs, kellelt tütretütred said korraliku perenaisekoolituse.
Senta õppis nimeka õpetajaskonnaga Tartu tütarlaste gümnaasiumis, osales kooli kirjandusringi juhatuse töös ja näiteringis. Elamusrikkad olid väljasõidud loodusesse, ekskursioonid Põhja-Eesti rannikule, Tallinna, Helsingisse. Senta lõpetas kooli 1929. a cum laude.
Õpingud jätkusid Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta õppis inglise ja saksa filoloogiat 1929–37. Kuulus korporatsiooni Filiae Patriae, kus kahe semestri jooksul täitis majaema kohustusi ja 1934. a I semestril oli abiesimees. 1934. a oli ta tegev Tartu Üliõpilaskonna häälekandja toimetuses.
Ka farmaatsiaüliõpilasest õde Rita kuulus Filiae Patriae’sse. Filia’te sõprus jäi kestma kogu eluks.
Ülikooli koguduse 1931. a leeriõppusel tutvus Senta leerivend Alfred Toomingaga korp! Fraternitas Liviensis’est, kes oli pärit Harjumaalt Anija vallast. Leeriõnnistuse andis noortele prof Hugo Bernhard Rahamägi.
25. mail 1935 laulatas prof Johan Kõpp Ülikooli kirikus nende abielu.

Harju-Jaanis
Järgnesid pereelu ja kogudusetöö Raasikul, kus mees oli Harju-Jaani koguduse õpetajaks sama, 1935. aasta aprillikuust. Ema sai rakenduse noorte- ja pühapäevakoolitöös, laste lauluõpetajana ning noortepäevade korraldamisel.
Koguduserahvas võttis uue õpetaja ja tema abikaasa kohe omaks. Isa oli alles teine eesti soost õpetaja Harju-Jaanis.
Koguduseelu hoogustumise kõrval kasvas pere. Sündisime meie: Maare (1936), Tõnu (1937), Tiia (1938–1999), Peeter (1948–2003). 
Lisaks senisele kogudusetööle mängis meie ema 1940. aastal asendajaorganistina leeripühadel. Sel aastal tuli eluolu muudatusi ja lastessegi kanduvat ärevust.
1941. a aprillikuus arreteeriti Tartus vanaisa Peeter Kikerpill kui vabadussõjalane ja kaitseliitlane. Kui juunikuus suur sõda algas, võeti paremad hobused sõjaväele ja noored mehed mobiliseeriti. See oli ka põhjuseks, et 6. juulil said suveleeriõnnistuse 12 neiu kõrval vaid neli poeglast.
Meiegi isa sai mobilisatsioonikutse ja 22. juuli varahommikul läks 48 meest Raasiku vallamajast hobuvankrite vooris tundmatule teele. Kodunt lahkumise eel emaga palvetades laulsid nad «Tugevad on Jeesu käed». See on isa laul, oleme õekestega alati teadnud.
Samal suvel said sõjapurustusi nii kirik kui kiriklahoone.
Ema sai aasta lõpuni teha koguduse kantselei- ja noortetööd. Ta on meenutanud jõuluõhtuid vanematekodus, kui kuuse ümber jõululaule lauldi. Ka meie saime sellise jõulurõõmu osalisteks juba päris tillukestena, kui ema mängis klaverit ja me kõik laulsime. Teistel päevadel laulsime ka laule Riho Pätsi laulikutest. Neid jätkub laulmiseks lastelastegagi.
Järgnevatel aastatel oli ema kantselei- ja raamatupidajatööl Raasiku teemeistri juures, peagi vallavalitsuses ja hiljem villavabrikus.
Ema mureks jäid ka põllu- ja laudatööd, toidulisa andis aed. Tänuga on ta meenutanud abilisi, kes sõttaviidud meeste peredele toeks olid. Põllud olid vist pooletera peal nagu varemgi, saaki koristati ka talgute korras. Ema on naerdes meenutanud kartulivõtmist, kui me põllule jooksime rõõmsalt hõisates: «Meie memm on kõige ees!» See vaid näis meile nii …
(Järgneb.)
Tõnu Tooming

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)