Martin Lipp jättis jälje eesti kultuurilukku

Martin Lipu 160. sünniaastapäeva tähistati 6. aprillil Nõo Püha Laurentsiuse kirikus armulauaga jumalateenistusega, kus jutlustas õpetaja Mart Jaanson ning laulsid koguduse segakoor ja meesansambel, kiriklikule osale järgnes seltskondlik.

Martin Lipu surma puhul kirjutas 1923. aasta Postimees: «8. märtsil suri Nõos ärkamisaegne tegelane ja kirikuõpetaja Martin Lipp, tuntud luuletajana, genealoogina ja haridus- ning kirikuloo uurijana.» Ajaleht väljendas kokkuvõtlikult seda, mida rahvas oma suure poja surma järel tajus: lahkus mees, kes oli andnud oma isiku ning loomingu kaudu palju rahva iseteadvusse.
Pastori ja kirjamehena eesti kultuurilukku jälje jätnud Martin Lipp sündis 14. aprillil 1854 Tarvastu kihelkonnas. Vooru külakoolis alguse saanud haridustee päädis teoloogiaõpingutega Tartu ülikoolis, mille ta lõpetas 1878 usuteaduse kandidaadina. Martin Lipp töötas vaimulikuna Tartu Jaani, Saaremaa Kaarma ja Nõo koguduses. Oli Eesti Kirjameeste Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi ja Õpetatud Eesti Seltsi liige. Pooldas ärkamisaegses liikumises Jakob Hurda alalhoidlikku suunda ja jagas ametivenna vaateid.
Martin Lipu kirjanduslik pärand on märkimisväärne. Umbes 30 raamatu autor oli eriti viljakas luuletajana (üle 800 värsistuse). Mitmed luuletused on viisistatud ning rahva seas omaks võetud ja armsaks lauldud. Tuntum on 1897. a kogumikus «Kodu kannid» avaldatud luuletus «Eesti lipp» (algselt kandis pealkirja «Eesti, Eesti, ela sa!»), millele helilooja Enn Võrk kirjutas viisi 1922. aastal ja Juhan Aavik 1933. aastal.
Mitmed Martin Lipu sõnade viisistused on võtnud oma repertuaari Nõo kiriku meesansambel, hoides seeläbi au sees oma koguduse kunagise pastori pärandit.
Liina Raudvassar