Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Maikuu tähendas ka esimesi laulupäevi

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Joosep Liiv teenis Rapla kogudust aastatel 1907–1941.80 aastat tagasi 4. mail tähistas Rapla õpetaja Joosep Liiv 60. sünnipäeva.
Juubilar oli sündinud 1870. aastal Alatskivil. Õppis Kodavere kihelkonnakoolis ja Treffneri gümnaasiumis. 1896 astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, mille lõpetas 1901. aastal. Järgmisel aastal täiendas ta end Berliinis ja aastal 1904 pühitseti Riia Jakobi kirikus õpetajaks. Oli seejärel kolm ja pool aastat Kärus ja alates 3. novembrist 1907 õpetajaks Raplas.
Raplas oli Liivil karjatada 13 000 inimesest koosnev kogudus, lisaks oli ta aktiivselt tegev seltsides ja ühingutes. Pikemat aega oli ta olnud Põllumeeste Seltsi ja Ühispanga juhatuse esimees.
Juubilar oli Lääne-Harju praosti abi, kirikupäeva väliskomisjoni referent, Piibli keele paranduskomisjoni liige, Eesti Kiriku kaastööline, Harju maavolikogu abiesimees, pärast viimaseid valimisi ka Rap­la vallavolikogu liige. 1914. aastal ilmus tema sulest «Misjonilaulud». Tema teene oli ka Järvakandi usuelu elavdamine, langenud kangelaste mälestussamba püstitamine ja kiriku remontimine. Oli jäänud veel ainult orel vahetada.
9. mail tähistati Estonia kontserdisaalis Mihkel Lüdigi 50. sünnipäeva. Juubilar võis sünnipäeval tagasi vaadata tegusa elutöö peale. Esimest kindlamat õpetust muusikas sai ta Pärnu Nikolai kiriku organistilt Max Petersilt. 16aastaselt proovis ta Pärnus ka ise organisti ametit.

Organistiks Peterburis
1897. aastal oli ta astunud Moskva konservatooriumi orelit õppima, kust läks üle Peterburi. 1904. aastal valiti Lüdig Peterburi Jaani kiriku organistiks, kus püsis 1917. aastani.
Kodumaale tuli ta 1918. aastal ning valiti Tallinna Kaarli kiriku organistiks. Ta oli ka Tallinna Konservatooriumi esimene direktor ja pärast Peeter Süda surma oreliklassi juhataja. Pärast kaheaastast Argentiinas viibimist oli Lüdig jälle organistiks Kaarli kirikus, millele lisandus Tallinna poeglaste gümnaasiumi õpetaja amet.      
Ise Lüdig palju orelile kirjutanud ei ole, piirdudes vaid 1946. aastal valminud kolme fuugaga. «Vastandiks nüüdisaja närvilisele ja rahutule kunstile, tõmbab Lüdig’i muusika tähelepanu oma mittemässavusega, oma lihtsate, rahulikkude harmooniatega, oma pehmete, mittehüplevate modulatsioonidega, oma mitterappuva stiiliga… Tema tagasihoidlikkus mõjub häätegevalt, kaunilt instinktiivse reaktsiooni tagajärjel, mis on juhitud praeguseaja kunsti liialduste vastu,» iseloomustas juubilari loomingut Mart Saar.

Aastapäevade tähtsus
17. mail sai 50aastaseks teinegi kirikuga seotud muusikamees – pasunakooride isa David Otto Wirkhausi poeg Adalbert Wirkhaus, kes sai hariduse Leipzigi konservatooriumis. Temagi tööpõld oli lai. Wirkhaus jõudis olla Estonia teatri muusikajuht, töötada vahepeal Valgas, siis aga, asunud Tartusse, olla seal üks kõrgemale muusikakoolile alusepanijaid, anda tunde keskkoolides, juhatada sega- ja pasunakoori ning lisaks ka Maarja kiriku koori.
11. mail tähistas Tallinna Evangeelne Naisselts oma 10. aastapäeva. Seltsi esimene esinaine oli olnud prl H. Põld, praegu pr Prommik. Seltsil oli oma koor, mida olid juhatanud pr Tallmeister, pr Prommik ja prl Spulge. Praegu hoidis taktikeppi prl Witismann.
Kristlike Noorte Naiste Ühingu ruumes aset leidnud piduliku aktuse kõne mehest, kes ehitas oma maja kaljule, pidas õpetaja A. Sternfeldt. L. Raudkepp andis ülevaate Eesti elust viimase kümne aasta jooksul. Esinesid seltsi koor ja üks noor lauljanna konservatooriumist.

Tervitati emasid
Kaks tegevusaastat oli täis saanud Tartu Ülikooli kiriku lastekooril. Selle aja vältel olid lapsed esinenud nii jumalateenistustel kui ka omavahelistel koosviibimistel, koos segakooriga Cantate Domini ka kirikumuusika õhtutel. Pidulik jumalateenistus ja aktus oli 18. mail. Kõnelesid professorid Eisen ja Rahamägi, magister Taul jt. Muidugi esines ka ligi sajaliikmeline lastekoor, keda juhatas keskkooliõpilane Hugo Pärn. Koorile annetati raha pasunate muretsemiseks.
Tallinna Jaani noortekogudus korraldas 1. mail Saalemi palvemajas lastevanemate õhtu, millest võttis osa rohkearvuline kuulajaskond. Pärast üldlaulu ja muusikalisi ettekandeid rääkis õpetaja A. Sternfeldt teemal «Mis peab sellest lapsest saama?». Ta kurtis, et kristlik kodu on kaduma läinud, kristliku abielu asemele on astunud aga «sõprus-abielu». Õpetaja Hasselblatti kõne teemaks oli lastejumalateenistus. Muusikat oli sel õhtul palju. Terve õhtu jättis kauni ja tõsise mulje.
Muidugi tähistati mais kõikjal ka emadepäeva. Valgas aitas selles kirikule sõbralikult kaasa tütarlaste gümnaasium oma õpilaskooriga, kes prl Kanguri juhatusel laulis jumalateenistusel hulga ilusaid, südantliigutavaid laule. Õpilased seisid ka kiriku uste juures, ehtides väljuvate emade rinda lilledega.

Kandva häälega tenor
25. mail saatis Tallinna Konservatoorium ellu järjekordse lennu õpilasi. See oli VI lend, kuhu kuulus 25 noort helikunstnikku. Lauluklassi lõpetajaid oli kuus, nende hulgas Marta Runge-Arder, kes läinud kuul esines ka Tallinna Kaarli kirikus. Oreliklassi lõpetajaid oli kolm: Herman Känd, Paul Pressnikoff (Indra) ja Kasimir Zypris. Kompositsiooni alal oli lõpetajaid kaks: rohkem orelikunstnikuna tuntuks saanud Lydia (ka Tia) Terkmann (Tiiu Targamaa) ja Herman Känd.
«Vähe oleme kuulnud selliseid kunstiküpseid ja stiilikindlaid kontserte… Ainult üksikud lauljad suudavad ettekannetes jääda tõsise muusika tõlgitsemise piiridesse, loobudes meelitavatest omavolilistest fermaatidest ja teistest ebarütmilisustest, mille abil nad loodavad ettekande mõjulepääsu,» kirjutas Postimees Rudolf Jõksi vaimuliku kontserdi puhul Tartu Ülikooli kirikus.
Tema esinemises avaldus suur intelligents, musikaalsus ning stiili- ja vormikindlus. Ka kõlaliselt oli tema lüüriline tenor laitmatu. Jõksi häälekultuur lubas tal tarvitada kandvat ja viimistletud pianissimot, täiesti tundmatu oli talle forsseerimine. Kontserdi kava koosnes Stradella, Gounod’ ja Händeli kirikuaariatest ning Krebsi, Beethoveni ja Hilleri palvetest. Laulja tõi need teosed kuuldavale suure sisemise hardumuse ja kunstiküpsusega, puhta intonatsiooni ja laitmatu diktsiooniga.
Valmis sai 1933. aasta üldlaulupeo kava. 1928. a üldlaulupeo kava oli tekitanud nurinat vaimulike laulude puudumise pärast. Nüüd oli kavva võetud kaks «koraalitaolist vaimulikku laulu»: Mart Saare «Öö lõpeb tääl» ja Enn Võrgu «Sa oled hää ja puhas».
Maikuu tähendas ka esimesi laulupäevi. Omapärane laulupäev peeti maha 4. mail Valgas sealse karskusseltsi 40. aastapäeval. See oli «karskuse laulupäev». Sel puhul oli ka kontsert-jumalateenistus kirikus, millest võttis osa kolm koori.

Mati Märtin