Lumine
21.12.2005 | ek | Rubriik: KultuurieluValges vaikuses ma seisan nüüd
ja vaatan härmalõngast kootud talve.
Näen: rütmes hüpleb, sõuab valgeid
helbeid.
Neid peatub okstel, liugleb unehõlmas
maale.
Kui kuuleks metsateel ma libisemas saane
nii õhtul hämaras on keegi kaugel teel
ja hõbekelli helistamas kiirgav tähisöö
sel lagendikul rajal lumevalgel.
Siis, hinges helisemas endal tuttav
viis,
ma kuulatama lume langust viivuks jään.
Ja hardaks muutub meel, on valus.
Nii tahaks valges vaikuses ma olla veel.
1986. a
* * *
Tali, tule!
Too mu õue lumepuu,
Ehteks lumepallid sea,
Tähevalgust teele heida,
Aita ingleid öös mul leida,
Inglid minul’ põue peida!
Raivo Einula
Ei usu ma sind ja sa tead, et sind uskuda on vale. Aga luuletada sa tõesti oskad!!!URL][EMAIL]null[/EMAIL][QUOTE]
Mõtted on ilusad ja helged ja valged, aga luuletustes puudub hea rütm. Kui riimi on taotletud, siis riimid on ka konarlikud…aga päris täpselt ei saagi aru, kas riimi üldse otsitud ongi
meeldivalt värskelt ja pidulikult mõjuvad ja rütmgi on rahulik ja riimideski on natuke nostalgiat ja lihtsust.