Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Lumine

21.12.2005 | | Rubriik: Kultuurielu

Valges vaikuses ma seisan nüüd

ja vaatan härmalõngast kootud talve.

Näen: rütmes hüpleb, sõuab valgeid
helbeid.

Neid peatub okstel, liugleb unehõlmas
maale.

Kui kuuleks metsateel ma libisemas saane

nii õhtul hämaras on keegi kaugel teel

ja hõbekelli helistamas kiirgav tähisöö

sel lagendikul rajal lumevalgel.

Siis, hinges helisemas endal tuttav
viis,

ma kuulatama lume langust viivuks jään.

Ja hardaks muutub meel, on valus.

Nii tahaks valges vaikuses ma olla veel.

1986. a

* * *

Tali, tule!

Too mu õue lumepuu,

Ehteks lumepallid sea,

Tähevalgust teele heida,

Aita ingleid öös mul leida,

Inglid minul’ põue peida!

Raivo Einula

3 Kommentaari artiklile “Lumine”

  1. Külaline ütleb:

    Ei usu ma sind ja sa tead, et sind uskuda on vale. Aga luuletada sa tõesti oskad!!!URL][EMAIL]null[/EMAIL][QUOTE]

  2. Külaline ütleb:

    Mõtted on ilusad ja helged ja valged, aga luuletustes puudub hea rütm. Kui riimi on taotletud, siis riimid on ka konarlikud…aga päris täpselt ei saagi aru, kas riimi üldse otsitud ongi

  3. Külaline ütleb:

    meeldivalt värskelt ja pidulikult mõjuvad ja rütmgi on rahulik ja riimideski on natuke nostalgiat ja lihtsust.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)