Lugeja küsib

Miks budism on halvem? See on ju ka tore usk. Miks budism taevasse ei vii?
Erinevatel religioonidel on ka erinevad lähenemisteed eksistentsiaalsetele küsimustele. Budism ei rõhuta taevast, vaid seal oodatakse nirvaanat. Kristlus kõneleb seevastu igavesest elust. Kristluse keskne põhimõte on lunastus: see tähendab, et inimene saab oma eksimused andeks ja pääseb igavesse ellu tänu sellele, et on Kristuse poolt lunastatud.
Kristus suri ristil inimese eest ja kandis meie patud. Kes sellesse usub ja on ristitud, see pääseb igavikku. Usu läbi ja Püha Vaimu toel suudab inimene ka oma elu muuta. Seega on lähenemisteed neil kahel religioonil piisavalt erinevad.

Öeldakse ka, et meil, eestlastel, on ju maaema usk ja puude ja taevakehade kummardamine. Milleks meile juutide usk?
Eestlaste religioossust on palju uuritud. Mulle meeldib õpetaja Eenok Haameri teooria, mille kohaselt eestlaste oma usk ja kristlus on tugevalt segunenud, nii et kristlusest on saanud uus eestlaste oma usk. Samas on praegu raske öelda, milline see eestlaste oma vana usk oli, sest meie ristiusustamisest on möödunud nii palju aega, et oma rahvausu traditsiooni on väga keeruline kindlaks teha.
Teisalt võib küsida, mil viisil selline puudekummardamine sobib tänapäevase linnastunud mõttelaadiga. Kristluse and on õpetus lunastusest ja pääsemisest igavesse ellu, mis on ilmselt meile Euroopa kultuurikontekstis kõige hingelähedasem.

Kui ohtlik on surra ilma Kristuseta? Kas hing elab igavesti? Ja kuidas valida see tee, et hing elaks pärast ajalikku surma ikka Jumala juures?
Jah, ilma Kristuseta surra on ohtlik, sest siis ei saa enam midagi muuta. Seepärast peaks inimene tegema oma elus õigeid valikuid ja otsima Jumalat. Selleks ongi meile antud praegune aeg ja praegused võimalused.
Kristus kutsub kõiki oma järgijateks ja tõotab anda igavese elu kõigile, kes on ristitud ja usuvad. Usk toob kaasa meeleparanduse ja uue elu ning kannab meid kord Jumala armust igavikku.

Kaido Soom,
Eesti Kiriku teoloogiline konsultant