Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Loodud on muusika- instrumentide ekspertkomisjon

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Kes tunneb ära oreli? Tallinna Oleviste kiriku Walckeri orel. Foto: Külli Erikson

Pärast seda, kui Eestimaa orelid on saanud passid, kutsuti kokku komisjon, kes jätkaks tööd olemasoleva materjaliga.
Eelmise aasta oktoobris toimunud Baltikumi ajalooliste orelite säilitamisele pühendatud II rahvusvahelise konverentsi järel sai teoks mõte muinsuskaitseameti juurde loodavast orelitega tegelevast ekspertkomisjonist. Mõte ise ei ole uus, juba mõni aasta varem kirikumuusika liidu eestvõttel korraldatud konverentsi «Orel kirikus, õnnistus või nuhtlus» tulemusena tehti ettepanek luua kolmeliikmeline komisjon, kes võiks tegelda orelialase nõustamisega. Küsimus oli lihtsalt selles, kes täpselt seda nõu vajab ja mis eesmärgid niisugusel komisjonil on.
Tegudeni jõuti seoses muinsuskaitseameti aktiveerumisega vanade orelite kaitsel ning vajadusest lõpuks ometi muuta seda imelikku situatsiooni, kus kirikus seisvast orelist on kaitse all vaid prospekt, mitte pill ise.
Kujutage ette olukorda, kus kirikust oleks muinsuskaitse all vaid esisein ning muu võiks vabalt maha lammutada ja «kaasaegsetele liturgilistele vajadustele» vastava klaasist ning terasest konstruktsiooni ehitada! Ja tühja sellest sisust, kõike saab uuesti ja paremini teha, meie ju praegusel ajahetkel teame kõige täpsemalt, kuidas üks kirik peaks välja nägema (või orel kõlama) ning milliste tehniliste lahendustega seda saavutada.
Vabandan igaks juhuks, paar eelmist lauset olid naljana mõeldud.
Orelite passid ja komisjon
Niisiis, muinsuskaitseliselt on väga vajalik käsitleda orelit kui tervikut, kui kompleksset kultuuriväärtust. Nimetatud tegevuse aluseks on instrumendi pass, milles kirjeldatakse pilli võrreldavate kriteeriumide alusel võimalikult täpselt.
Passide koostamist korraldas muinsuskaitseamet aastatel 2004–2008, praeguseks on need meie orelite kohta olemas, mõni erand välja arvatud. Järgmiseks sammuks oligi kokku kutsuda komisjon, kes oleks pädev olemasoleva materjaliga edasi töötama. Muinsuskaitseameti juurde moodustati muusikainstru­men­ti­de ekspertkomisjon (edaspidi MIEK), mis koosneb kunsti­ajaloo-, muusika- või restaureerimisalase kõrghariduse, töökoge­muse ning muinsuskaitsealase kogemusega isikutest. (Muinsuskaitseameti peadirektori käskkiri nr 35-A, sealsamas on ka välja toodud komisjoni pädevusse kuuluvad ülesanded.) Muinsuskaitsealane kogemus on minu arvates olulisim, millest lähtuvalt kõik otsused tehakse.
Siinkohal loetlen eelmise aasta novembris kinnitatud MIEKi koosseisu: Kristel Aer – EELK Usuteaduse Instituut, orelipedagoog, organist; Alexander Eckert – diplomeeritud restauraator, oreliehitaja, muinsuskaitse eriala magistrant; Külli Erikson – kunstiajaloolane, organist, oreliekspertiisi eriala magistrant; Ülle Jukk – muinsuskaitseamet, kunstimälestiste peainspektor; Toomas Mäeväli – oreliehitaja, orelipasside koostaja; Alo Põldmäe – Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, muusikaosakonna juhataja; Tiit Salumäe – EELK konsistoorium, assessor, praost.
Annab nõu ja jälgib kvaliteeti
Esimene pill, mille kohta MIEKilt arvamust küsiti, oli Kuressaare Laurentiuse kiriku orel. Tegemist on vana ja väärtusliku instrumendiga, millest hinnanguliselt on kasutatav 75% ehk oluline osa. Nii jõudis komisjon seisukohale, et oreli detailid tervikuna omavad kultuuriväärtust ja vastavad mälestise tunnustele.
Et MIEKi näol on tegemist siiski vaid erialast nõu andva organiga, siis meie ettepaneku alusel annab lõpliku hinnangu kaitse alla võtmise küsimuses muinsuskaitsenõukogu.
Nõukogu lähim eesmärk on väärtuslike vanade orelite muinsuskaitse alla võtmine. Sellega praegu tegeldaksegi. On loodud kriteeriumid, mille alusel instrumentide muinsuskaitseväärtuslikkust hinnata (need peaksid lähiajal ka muinsuskaitseameti kodulehel kõigile kättesaadavad olema) ja üldise printsiibina võetakse kaitse alla kõik orelid, mis ehitatud enne 1940. aastat.
Edaspidi tuleb kaitse all oleva pilli restaureerimistööde programm kooskõlastada muinsuskaitseametiga, MIEKi ülesanne on see dokumentatsioon eelnevalt läbi vaadata. Soovitame kogudustel juba restaureerimistöid planeerides nõu pidada mõne orelieksperdiga, kes aitab hinnata koguduse soove, tööde mahtu ning kavandatavaid kulutusi. Samuti aitab MIEK jälgida tehtavate tööde kvaliteeti ning annab hinnangu tööde lõpparuandele. Loomulikult võib alati pöörduda komisjoni poole nõu saamiseks erinevate probleemide lahendamisel.
Me peame mõtlema ka tulevikule, nendele, kes tulevad pärast meid ja hindavad meie tegemisi ning tegematajätmisi. Olen kuulnud kunagisest kavast Tallinna vanalinn kui ajast ja arust elukeskkond lammutada ning asemele ehitada kaasaegne linnaruum. Milline õnn, et see kava ei teostunud! Muusikainstrumentide ekspertkomisjoni tegevuse eesmärk on samuti väärtustada meie vanu instrumente. Nad on oluline osa meie kultuurilisest ning rahvuslikust rikkusest.

Kristel Aer,
muusikainstrumentide ekspertkomisjoni esimees