Lindisfarne’i saare pühamees Aidan

Aidan oli esimene Lindisfarne’i abt ja esimene Põhja-Inglismaa piiskop.

Aidan (gaeli keeles «tuli») sündis Iirimaal 6. sajandi lõpus. Tema lapsepõlvest ja varasest noorusest pole midagi teada. Aidanist sai Iona kloostri munk. Hiljem sai ta esimeseks piiskopiks ja abtiks. Teda kutsutakse Inglismaa esimeseks apostliks. Aidani kui õpetajat iseloomustab kirglik armastus, millega kaasnes alandlikkus, soojus ja malbus, armastus vaeste vastu ja lahke suhtumine võõrastesse.
Kuningas Oswald oli nooruses eksiilis Iirimaal, kus õppis ära ka iiri keele. Kui ta kuningana valitses Northumbrias, siis tahtis ta oma alamaid pöörata ristiusku. Selleks kutsus ta misjonäri, kuid esimene misjonär ei saanud paganate pööramisega hakkama. Iirimaale tagasi pöördudes ütles ta, et Inglise paganad on barbaarsed ja isekad.
Aidan aga ütles, et misjonär oli liiga karm. Peab tegema nii nagu apostlid – esialgu anda paganatele piima, siis aegamisi tahket toitu.
Aidan saadetigi misjonäriks kuningas Oswaldi juurde. Kuningas võttis Aidani väga sõbralikult vastu ja misjonäri reisidel tõlkis tema jutlusi iiri keelest inglise keelde, sest algul Aidan ei osanud inglise keelt. Kuid varsti omandas ta keele ja tegutses edukalt paganate seas. Kuningas eraldas talle Lindisfarne’i saare, kuhu Aidan rajas kloostri ja kloostrikooli.
Aidan õpetas isikliku eeskujuga. Ta oli väga vähenõudlik. Kõik liigse kinkis ta vaestele. Kui sai kuningalt ja rikastelt midagi, siis kasutas ta seda vaeste aitamiseks ja orjade väljaostmiseks. Enesekontroll, kasinus, pühade tekstide uurimine ja õppimine oli esmatähtis. Paastude ajal eraldus Aidan saarele ja süüvis mõtisklustesse ja patukahetsusse. Ta armastas rännata jalgsi, ainult häda korral kasutas hobust. Tema ainus siht oli usk Jumalasse ja selle usu jagamine teistele.
Üks lugu räägib, kuidas järgnev kuningas Oswen kinkis Aidanile hobuse. Aidan ratsutas sellel ja vastu tuli vaene mees, kes palus almust. Aidan tuli hobuse seljast maha ja kinkis hobuse vaesele.
Kuningas oli väga hämmastunud ja isegi pahane selle teo pärast. «Miks kinkisid sa ära kuningliku hobuse, mis oli määratud sinule,» heitis ta Aidanile tema tegu ette.
Kuid Aidan küsis vastu: «Kas mära poeg on sulle tähtsam kui Jumala Poeg?» Hiljem kahetses kuningas oma sõnu ja palus Aidanilt andestust.
Legend räägib ka, kuidas kuninga lossi piirasid vaenlased. Aidan oli paar kilomeetrit eemal, kuid ta nägi suitsu tulest, mille piirajad olid süüdanud, et vallutada lossi. Aidan palvetas: «Oh, Jumal, vaata, kui palju kurja teeb vaenlane!» Samal silmapilgul pööras tuli vaenlastele vastu ning piirajad loobusid ründamast, sest arvasid, et tuule suuna muutus oli jumalik märk.
Aidanil polnud mingit varandust, ainult tema kirik ja natuke maad selle ümber. Kui ta tundis surma lähenevat, püstitasid järgijad tema haiguse ajal talle telgi kiriku seina vastu. Aidan suri augustis 651. Ta maeti vendade kalmistule Lindisfarne’is.
Jaan Tooming