Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Leeriõpetusele kinnitust laagritest

03.03.2004 | | Rubriik: Kirikuelu

Tänase lehe 7. leheküljel avaldab Laste- ja Noorsootöö Ühendus (LNÜ) informatsiooni selle kohta, kuidas taotleda leerilaagrite toetuseks raha Soome Kiriku Välisabilt.
LNÜ on välja töötanud tingimused, millele raha taotlev kogudus vastama peab, vastasel juhul on toetuse taotlemine raskendatud.
Leerilaagreid korraldatakse Eestis tavalise leerikursuse kõrval üha enam ning EELK kodulehel intranetis võib lugeda nõuandeid nende läbiviimiseks. Kogudusi on meil väga erinevaid, mistõttu igaüks saab sealt endale sobivaid juhendeid välja noppida.
Räpina koguduse õpetaja, LNÜ juhatuse liige Urmas Nagel leiab, et leerilaager on asendamatu õppevorm. «See on võimalus, mida ei paku ka kõige huvitavam ja täiuslikum leeritund,» ütleb ta, «leerilaager on ööpäevane õpe.» Nageli arvates on optimaalseks laagri pikkuseks 5–7 päeva, mis võimaldab tekkida vajalikul sidemel nii õpilaste kui õpetajate vahel.
Olukord erineb ettekujutatust
EELK leeriõpetuse toimkonna väljatöötatud leerikavas seisab: «Leerilaagri pidamiseks on tuhat ja üks erinevat moodust ja seetõttu ei ole võimalik öelda, kuidas pidada leerilaagrit õigesti. Nii nagu paljude muude asjade juures saavad sobiva vormi leidmisel määravaks koguduse traditsioonid, eelnevad laagrikogemused ning tööjõu- ja majanduslikud ressursid.»
Paraku on majanduslikud ressursid need, mis tihti tõmbavad kriipsu peale arendatumale leeritööle. Kui koguduse töötajad on oma vabast tahtest või lähtuvalt tööülesannetest nõus leerilaagrites kaasa töötama, siis eraldatud metsaonnis laagerdamisest ei tule midagi välja, kui buss kohale ei vii ja toiduraha ei ole.
Linnades on elatustase viimastel aastatel kõvasti tõusnud, maal on aga sada krooni välja käia liig suur summa. Tavaliselt on maakogudused need, kes vaevlevad enam rahahädas ega saa oma leerilapsi toetada, et laagrit teha. Ja ega neid leerilapsigi seal palju pole.
Praegu on LNÜ seatud tingimusteks leerikooli pikkuseks 3 kuud või 60 tundi, et leerikoolist saaks pikk kinnistav protsess. Selles peaks osalema vähemalt 20 isikut (sh töötegijad) ning leerilaager peaks toimuma kursusest lahus.
Mitmes Eestimaa külas ning väikelinnas on ühistransport tihti seatud kooli ja tööaja järgi. Liikuda peale lõunat ühest punktist teise võib olla ületamatuks raskuseks, sest midagi lihtsalt ei sõida. Sarnastes kohtades on leerilaagreid peetud just pikema laagrina, mille sisse mahub kogu leerikursus. Kuid sellised kogudused on siiski harvad, tavaliselt peetakse leerikooli ikka nagu kord ja kohus koguduses, iseasi kui pikalt.
Taotlejate ja andjate arusaamad
Üheks raskemaks LNÜ poolt seatud tingimuseks on, et taotletavat toetust ei või kasutada transpordiks ega toitlustuskuludeks. Kes iganes mõnd reisi või laagrit korraldanud on, teab, et kui need numbrid paigas, siis saab asja ära teha. See on tavaliselt ürituse põhiraha, ilma milleta hakkama ei saa.
Saarte praost Veiko Vihuri arvas, et selliste tingimustega narritakse kogudusi. «See on väga Tallinna-keskne lähenemine,» leidis Vihuri. Tema arvates on LNÜ kutsutud kogudusi abistama, kuid nemad on abivajajate suhtes hoopis oma kõrvad sulgenud.
Mari-Ann Oviir LNÜ-st ütles, et Soomest saadud raha jagades on põhirõhk pandud leeritöö sisulisele küljele ja kõige «maisega» peaks hakkama saama kogudus(ed) või praostkond. Sisulise töö juurde kuuluvad õppematerjalid, sest laagris on kõige tähtsam õppimine, arvas Oviir. Ta ei välistanud seda, et teatud puhkudel saab komisjon teha taotlejale mööndusi raha kasutamise suhtes.
LNÜ töötaja Heikki Piettilä arvas aga, et esialgu jäävad tingimused muutmata.
Toetus abivajajatele
Majandusassessor Jaan Tammsalu rääkis, et toetuse suunamine leerilaagritesse lähtus kogudustele suunatud raha kohati ebaotstarbekast kasutusest. Seepärast otsustati konsistooriumis edaspidi toetada konkreetset tegevust.
LNÜ töötas selleks puhuks välja taotluse tingimused, mis aga assessori heakskiitu ei saavutanud. «Sellised raha taotlemise põhimõtted võivad nivelleerida suurema osa võimalikest abivajajatest,» leidis Tammsalu. Ta loodab, et projekti autorid muudavad meelt.
«EELK kogudused on nii õnnetus majanduslikus olukorras, et neile käib oma leerilaste materiaalne toetamine üle jõu,» arvas Tammsalu. Mitte lubada osade laagri põhikulude katmist on tema arvates mõistetamatu.
Leerilaager ei ole eesmärk omaette, vaid üks viisidest, kuidas teostada ja saavutada leeriõpetusele seatud eesmärke: tuua Jumala Sõna mõistetaval kujul inimese igapäevaellu ja aidata kohata Kristust oma elus. Neid eesmärke ei ole kerge saavutada, kuid tähtis on liikuda õiges suunas.
Leeriõpetuse edendamiseks ongi mõeldud Soome Kiriku Välisabilt saadud toetus ja seda peaks saama kasutada eelkõige need, kellel abi tõesti vaja on.
Kristel Neitsov

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)