LAULU LUGU – Oh halasta, oh halasta

«Kiriku laulu- ja palveraamatu» laul number 140 Kyrie! Oh Jumal Isa kõrges väes on varajasele gregoriaani viisile rajatud troop «Kyrie fons bonitatis». 16. ja 17. sajandil on seda viisi ümber seatud ning sellest on ilmunud mitu versiooni.
Vaidlus kestab
Traditsiooni põhjal on troobi sõnad kirjutanud munk Tuotilo, kes suri aastal 913. Saksa keeles on laul tuntud nime all «Kyrie, Gott Vater in Ewigkeit» ning on ilmunud Wittenbergis aastal 1541, kuid pole selge, kes on saksakeelsete sõnade autor. Selle üle kestab veel vaidlus.
«Evangelische Gesangbuch» (1994) märgib, et laulu saksakeelne tekst pärineb Naumburgist aastast 1537 või 1538. Saksa keelest jõudis laul ka eesti keelde. «Eesti Ma rahva koddo ja kirriko-Ramatus» ilmus laul «Kürie, Oh! Jumal Issa körges wäes» nime all, number 139 (saksakeelse pealkirjaga «Kürie, ach Vater, allerhöchster»).
«Uues Lauluraamatus» (1899) ilmus laul number 288 all. «Kiriku laulu- ja palveraamatu» tarvis on sõnad redigeerinud ja viisi uuesti seadnud E.E.L.K. lauluraamatukomitee Torontos 1989. aastal.
Nüüd on laul kreeka-, ladina- ja eestikeelne «segalaul». Kui «Uues Lauluraamatus» oli viimane fraas «Oh heida armu!», siis KLPRs on kasutatud fraasi «Eleison! Eleison!». Eleison on kreekakeelne sõna, mis tähendab `halasta’. Sõna kyrie on tõlgitud `Issand’ ning Kriste `Kristus’.
Pöördumine Kolmainu poole
Laulu ülesehitus on selline, et esimene salm pöördub Jumala, Isa poole, paludes halastust inimestele, keda kümne käsu mittetundmine viib eksiteele.
Teine salm pöördub Kristuse poole, toetudes Johannese evangeeliumile, kus leiduvad Jeesuse «mina olen» sõnad: «Mina olen tee, tõde ja elu» (Jh 14:6); «Mina olen uks (värav) lammaste jaoks» (Jh 10:7); «Mina olen maailma valgus» (Jh 8:12); ja evangeeliumi alguses leiduvale hümnile «Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures…» (Jh 1:1).
Kolmas salm pöördub Püha Vaimu poole ning loodab Temale.
Laul on pühendatud Kolmainule ning kiriklikus traditsioonis on laulu lauldud kolmainupüha ja jõulupüha vahelisel ajal.
Gustav Piir