LAULU LUGU – Mind, elupäike, uuenda

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 321 Mind, Elupäike, uuenda ilmus Uues Lauluraamatus number 456 all saksakeelse pealkirjaga «Erneure mich, o ewiges Licht».
Sõnade autor Johann Friedrich Roupp sündis 1672. a veebruari lõpul Strassburgis Alsace-Lorraine’is kingsepa perekonnas. Ta õppis teoloogiat ning luulet Strassburgi ja Jena ülikoolis aastast 1689-1692. Pärast, kui ta oli teeninud Lampertheimis vikaarina, sai temast koguduse õpetaja Goxweileris aastal 1692. Lampertheimis ja Goxweileris pani ta salaja kokku lauliku pealkirjaga «Jesuslieder», kus ilmus esmakordselt ka kõnesolev laul.
Olles aktiivne pietistlikus liikumises, süüdistati teda kirikuringkondades lahkusu propageerimises ning võeti ametist maha. Roupp läks siis pietismi keskusesse Hallesse, kus töötas toiduinspektorina orbudekodus ja oli assistendiks teoloogilises fakulteedis. Ta suri 26. mail 1708.
Viljakas tõlkija
Laulu sõnad on tõlkinud Martin Lipp, kellelt KLPR-is on algupäraste luuletustena 13 laulu ja tõlkeid 23. Martin Lipp on sündinud 2. aprillil 1854 Peetruse talus Vooru vallas Tarvastu kihelkonnas. Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust aastatel 1874-1879 ning kuulus akadeemiliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi. Martin Lipp ordineeriti 9. märtsil 1880 ning ta oli Tartu Jaani koguduse teenistuses õpetaja-diakonina ja koolide usuõpetajana 1880-1882. Ta oli Kaarma koguduse õpetaja ja õpetajate seminari direktor aastatel 1882-1884. Aastast 1884-1923 oli ta Nõo koguduse õpetaja.
Kui 1887. aastal Uue Lauluraamatu koostamiseks loodi 5liikmeline komisjon, sai temagi selle liikmeks olles komisjoni kõige viljakam tõlkija ning luuletaja. Ka Eesti sinimustvalge lipu laulu Kaunistagem eesti kojad kolme koduvärviga sõnad on Martin Lipult. Selle luuletuse esimene versioon ilmus juba aastal 1892. Ta oli ka «Kodumaa kiriku ja hariduse loo», «Piiblilugude» ning «Katekismuse» autor. Martin Lipp suri 8. märtsil 1923.
Tundmatu helikunstnik
Laulu viisi Mu Jeesus, elu valgustus (saksa keeles «O/Herr Jesu Christ, mein’s Lebens Licht») leiab Uuest Lauluraamatust numbri 591 alt, Punschelis on see number 82. Viisi helilooja on teadmata, tõenäoliselt pärit Saksamaalt. Viis on tuntud ka nime all «Breslau» ning originaalselt on see 15. sajandi keskpaiga rahvaviis «Ich fahr dahin», mis ilmus kogumikus Lochamer Liederbuch. Käsikirjaliselt on seda leitud aastast 1602 Königsbergist Martin Behmi tekstile «Mu Jeesus, elu valgus».
Lõpuks ilmub viis kogumikus Hymnodus Sacre, milles on 12 teksti ja 8 viisi ning on kirjastatud Leipzigis aastal 1625. Felix Mendelssohn on kasutanud selle viisi meloodiat oratooriumis Püha Paulus ja J. S. Bach on seda viisi harmoniseerinud, nagu näha tema kogumikust Choralgesänge.
Gustav Piir