Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

LAULU LUGU – Meid võta kaitsta

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Laul Meile anna rahu armuga põhineb Kiriku laulu- ja palveraamatus number 454 ladinakeelsel antifoonil «Da pacem Domine», mis pärineb 6. või 7. sajandist. See antifoon on omakorda rajatud piiblitekstidele 2. Kuningate 20:19; 2. Ajaraamat 20:12+15 ja Psalm 122:7. Aastal 1279 tegi paavst Nicholas III korralduse, et seda antifooni lauldaks igal missal enne «Kristus Jumala Talle».
Taustaks ajalugu
Martin Luther (1483-1546) valmistas saksakeelse luulevormis antifooni aastal 1527. Koguduse koraaliversioon tuli aastal 1528. Saksa keeles on selle laulu sõnad «Verleih uns Frieden gnadiglich» nime all. Luther pidas selle laulu juures silmas ohtu, mida türklased esitasid tervele kristlikule Euroopale, kuna nad olid juba Viinini välja jõudnud. Luther kutsus noori ja vanu üles vaenlasest võitu saama palve abil.
On arvatud, et laul ilmus koraalina esmakordselt Joseph Klugi kogumikus «Geistliche Lieder» aastal 1529. Mitmel pool Saksamaal lauldakse seda laulu iga kord pärast jutlust kas eraldi lauluna või lisana laulule «Meil oma Sõna kinnita».
1899. aasta Uus Lauluraamat on jätnud selle laulu välja, kuid see on olemas (number 309) Eesti Ma rahva Koddo- ja Kirriko-Ramatus, mis ilmus 1869.
Lauluviis tuleb gregoriaani meloodiast «Da pacem, Domine», kuid kõlab ka motiive koraalist «Meil oma Sõna kinnita» – KLPR 185 ja viisist «Rahva Õnnistegija» – KLPR 31A.
Alus evangeelsele kirikulaulule
Johann Walter on sündinud 1496 Grosspürschütz bei Kahlas ja surnud Torgaus 1570. Ta oli laulja ja hiljem kapellmeister Saksimaal. Aastal 1534 oli ta Torgau koolis kantor. Vahepeal (aastast 1548) oli ta ka kapellmeistriks Dresdenis ning tuli tagasi Torgausse, kui oli jäänud pensionile aastal 1554. Ta suri Torgaus 24. aprillil 1570.
Johann Walter oli abiks Martin Lutherile kirikumuusika kirjutamisel.
Ta elas kolm nädalat Martin Lutheri juures Wittenbergis, seades muusikat Lutheri «Deutsche Messe’le » ja valmistades oma koraaliraamatut. Ta andis esimese evangeelse koraaliraamatu «Geistliche Gesang-Buchlein» välja 1524. See raamat oli rohkem koorile mõeldud kogumik polüfoonilisi motette, mis rajanesid vanadele ja uutele koraalidele. Johann Walter andis välja mitu kogumikku, neist viimase 1566. aastal pealkirjaga «Das christliches Kinderlied Dr. Martin Luthers». Piiskop Bang on Walteri kohta öelnud: «Üldiselt võib öelda, et Walter koos Lutheriga rajasid aluse evangeelsele kirikulaulule.»
Gustav Piir