LAULU LUGU – Jumal annab heldesti

Kiriku laulu- ja palveraamatus on laul number 315 Eks see ole arm ja heldus – palvelaul, mis julgustab inimest Jumalaga kõnelema. Laulu mõte on koondatud 7. salmile.
Uues Lauluraamatus ilmus laul numbri 13 all ning sellel on pikkust 11 salmi jagu. Saksa keeles on laulu pealkiri «Ist es nicht ein Werk der Gnaden».
Pastor ja arst
Sõnade autor on Johann Rist, kes sündis 8. märtsil 1607 Ottensenis Saksamaal kirikuõpetaja pojana. Ta õppis Hamburgis ja Bremenis ning hakkas 1626 Rintelni ülikoolis teoloogiat õppima. Lisaks on ta õppinud Rostocki, Leydeni, Utrechti ja Leipzigi ülikoolis.
Õpingute ajal oli ta koduõpetajaks mitmes perekonnas. Lõpuks sai ta kirikuõpetaja koha Wedelis Hamburgi lähedal, olles sel ajal abiellunud Elisabeth Stapfeliga.
Johann Rist nagu tema kaasaegsedki kannatas Kolmekümne-aastase sõja tõttu. Ta isiklik vara hävis, sealhulgas teaduslikud instrumendid ja muusikariistad. Rostocki ülikoolis õppides põdes ta katku. Vaatamata kogetud raskustele oli ta rahul, töötades pastori ja arstina Wedelis kuni surmani 31. augustil 1667.
Johann Rist on kirjutanud kokku 680 koraali, haarates teoloogia laia temaatikat. Ta oli väga tuntud ja respekteeritud ning mitmel korral autasustatud oma loomingu eest. Keiser Ferdinand III andis talle aadliseisuse. Lisaks koraalidele on Johann Rist kirjutanud ajaloolisi teoseid ning kaks näidendit Kolmekümne-aastase sõja järgsetest kannatustest.
Viis «Minu hing oh ole rõõmus» on tegelikult Louis Bourgeois’ seade Theodore de Beze 42. Psalmi meetrilisele versioonile, mis ilmus kogumikus «Trente quatre Pseaumes de David» Genfis aastal 1551 pealkirjaga «Ainsi que la biche ree».
Viis on algupäraselt seotud prantsuse rahvalauluga «Ne l`oseray je dire», mis pärineb aastast 1505. J. Rhamba kogumikus «Harmoniae sacrae», mis ilmus Görlitzis aastal 1613 on see viis seotud saksakeelse matuselauluga «Freu dich sehr, o meine Seele» (Minu hing, oh ole rõõmus).
Jäljetult kadunud jünger
Louis Bourgeois on arvatavasti sündinud Pariisis aastate 1500 ja 1510 vahel ning temast sai Calvini jünger, kes tõi ta Genfi 1541. aastal.
Talle usaldati muusika kirjutamine, valimine ja seadmine prantsuskeelsete meetriliste psaltrite tarvis. Ta valmistas ette kaks kogumikku meetrilisi psalme: esimene ilmus 1547 ja teine 1561. Aastal 1557 lahkus ta Genfist ning asus taas elama Pariisi, kus ta jäletult kadus 1561. aastal.
Gustav Piir