Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lauapealse lugemise raudvara rikkuseks

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

F. F. Bruce «Paulus». EELK Usuteaduse Instituut, Tallinn 2010.Elektroonilise keskkonna suurkasutuse ajal kasvab põhjalike päris raamatute tähtsus veelgi, sest haridus ja teadmine vajavad infokandjate kiire ülevaatamise, pilguviskamise ja sirvimise kõrval niisuguseid raamatuid, mille lugemine, läbi mõtlemine ja isiklikule mälukaardile kandmine võtab palju aega.
Selliseid raamatuid kirjutatakse vähe, tõlgitakse harvemini ja loetakse veelgi harvemini. Eriline peab olema see autor, kes suudab kirjutada põhjalikult, kuid samas mitte liiga raskelt. EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjanduse seerias on nüüd raamat, millel on õpetlikku öelda kõikide haridusastmete üliõpilastele, pastoritele ja eri valdkondade haritlastele. See raamat kõneleb Paulusest.
Tõsi, meile on seitsme igal juhul Pauluse enda kirjutatud kirja kaudu ligipääsetavad need tema mõtted, tegevused ja suhtekirjeldused, mida ta kogudustele on kirja pannud. Teise osa tema mõtetest ja tegudest on jutustanud Luukas oma Apostlite tegude raamatus. Aga sellegi teabe taga on suur tundmatu maailm, milles aset leidnud reaalsündmusi, seal elanud inimesi ja nende mõttemaailma lugeja peaaegu ei tunne.
Pauluse kirjad kujutavad endast algkristluse esimesi meie ajani säilinud dokumente. Nende mõjukust lugejale on kasvatanud kirjades esile tulev isiklik suhtlemisviis ja inimlik emotsionaalsus. Hilisemad kirikuloos mõjukaks saanud inimesed on tema mõtteid enda jaoks aina uuesti avastanud. Augustinuse pöördumisele sai tõukeks Rooma kirja juhuslik lugemine, kuni pilk jäi peatuma Rm 13:13j juurde.
Martin Lutheri isikliku usuelu ja teoloogilise mõtlemise ümberkorraldusele mõjus vabastavalt usu läbi pääsemise mõtte uut moodi lugemine Rm 1:16j alusel julgustusena, et õige saab usust elama.
Reformatsioon sündis paljus ka Pauluse mõjul, on aga endaga kaasa toonud ühe kitsendava tõsiasja. Nimelt on hilisematel sajanditel Paulust loetud, mõistetud ja õpetatud peamiselt selle ühe printsiibi, usust õigeks saamise idee alusel. Mõistetavatel põhjustel on suunaandvaks olnud Saksa protestantlik teoloogia, millest 20. sajandi katoliiklikud autorid on paljut omaks võtnud.
Viimastel aastakümnetel on Pauluse tekstide juures õpitud pöörama suuremat tähelepanu sotsioloogilisele lähenemisele, mis eeldab Rooma impeeriumis esimesel sajandil valitsenud olude ja mentaliteedi ning tema kirjade adressaatide situatsiooni paremat tundmist.
Kui Paulus kirjutas teda murelikuks tegevatest nähtustest koguduste elus, siis ta püüdis nõustada ja vahel tõreles, aga kirjamehena arvestas ta kirjade ettelugemisel kaasneva mõjuga. Seetõttu avaneb osa Pauluse mõtteviisi aspekte siis, kui vaadelda tema kirju antiikse retoorika konventsioonide valgusel ning lugeda kuuldavalt, selge häälega. Kiri oli kommunikatiivne sündmus ja Paulus suhtles oma kogudustega ka kirjavahetuse kaudu. Meile on tema kirjad ühepoosed sõnumid ning me vajame nende tõlgendamiseks ja õpetamiseks häid abimaterjale, rohkelt taustateadmisi ja head metodoloogilist pilku.
Käesoleva suurepärase raamatu autor Frederick Fyvie Bruce (1910–1990) kuulub Briti teadlaste väärikasse perre. Šotimaal sündinud ja Aberdeeni ülikoolis oma õpinguid alustanud õpetlane õpetas mitmes ülikoolis, viimasteks viljakateks töökohtadeks said Sheffieldi ja Manchesteri ülikool. Üks tema olulisematest töödest «Paul: Apostle of the Heart Set Free» on nüüd meie ees kui vältimatu lugemismaterjal teoloogia õppimisel ning viljakas abivahend kiriklikus kuulutus- ja õpetustöös.
Selle raamatu ridade kaudu avaneb meile varamu, mis annab tunnistust Ago Viljariga ühte põlvkonda kuulunud teoloogi klassikalisest ja praegusel ajal mitte sagedasest erudeeritusest. Siin on, mida õppida.
Samal 1910. aastal nagu maailmakuulus Bruce sündis ka meie Ago Viljari, väikese rahva väärikas ja mõjuv teoloog, kes uustestamentlasena ja hingehoidjana kasvatas surve all olevale kirikule teoloogilist järelkasvu. Ka tema klassikaline erudeeritus oli muljetavaldav. Praegu teoloogiat õppival põlvkonnal ei ole Viljarist enam selget kujutlust, tema tööst annavad tunnistust instituudi raamatukogus leiduvad arvukad masinakirjalised tööd. Oleme eesti teoloogidena ja pastoritena tema ees auvõlglased.
EELK UI pühendas selle raamatu oma Uue Testamendi ja kreeka keele õppetooli pikaaegse professori ning dekaani Ago Viljari sajandale sünniaastapäevale.
Randar Tasmuth