Laske lastel tulla…

EELK laste- ja noorsootöötegijate suveseminar pealkirjas toodud teemal peeti seekord Põlvamaal Savernas.
Traditsioonidel on võlu ja väge. Juba 1993. aastast on laste- ja noortetöö ühendus kutsunud suviti kokku need inimesed, kes kirikus kõige noorematega tegelevad. Paljud 17. kokkusaamisele tulijad rõhutasid: tahaks tuttavaid näha.
Soov on mõistetav, sest kohtadel ollakse ju üldiselt üksi, aga jagada rõõme ja muresid, oma mõtetele toetustki leida saab ikka lähimailt mõttekaaslastelt.

Tegijate vastutus
Kõige kaugemaks tulijaks ligi 30 laagrilise hulgas oli Kuressaarest Tiina Ool, kes pärjati sel aastal kirikus laste- ja noorsootöötegija tiitliga. Kantsler Urmas Viilma saabus koos abikaasa Egle ja nelja-aastase tütre Birgitta-Simiga. Mõttevahetuses, kus kõneldi tulevikuplaanidest, osales ka laste- ja noorsootöö ühenduse juhatuse esimees Kerstin Kask.
Armulauaga vabaõhu-ava­ju­mala­teenistusel jutlustas Võru praost Urmas Nagel, kes rõhutas noortetöö tegijate vastutust: «Te annate oma teadmisi, aga sellest veel tähtsam – oma isiklikku suhet Kristusesse edasi põlvkonnale, kelle kodudes ei ole enesestmõistetav see, et Kristus on meie lunastaja, et Jumal on armastus, et Tema nimel võib isegi ohvreid tuua.»
Päevade traditsioonilist sisu aitasid täita ettekanded (Urmas Viilma, Kristi Sääsk, Merle Lend, Raija Hirvensalo), rühmatööd ja meisterdamine, lõpujumalateenistus Kambja kirikus.

Pühapäevakoolist vaimulikuks
Koeru koguduse abiõpetaja Elve Benderi kaheaastane tütar Agnes Ireene läheb sügisel lasteaeda ja ehk ka koguduse beebikooli, kui tema ema oma mõtted peretööst koguduses jaksab teoks teha.
Elve Bender tuli kirikutööle Juuru kogudusest, kus Jüri Bärg ta 1980ndate lõpus pühapäevakooli õpetajana tööle rakendas. Asjade loomulik kulg on olnud see, et nüüdseks on Elve läbinud teoloogilise koolituse ja neli aastat tagasi vaimulikuks ordineeritud.
Tema vastutusalas EELKs on vaimupuuetega inimeste töö ning Koeru koolis annab ta kord nädalas 4.–6. klassi lastele, kes selleks soovi on avaldanud, religiooniõpetuse tundi. Ja soovijaid koguneb igal sügisel 30–40 last. Elve Bender ei kurda, et Koerus võiks noortetöö lõppeda. «Laste kaudu tulevad kiriku ligi ka nende vanemad,» teab ta oma kogemustest rääkida.
Ka Imbi Tanilsoo Valga praostkonnast tuli suveseminarile nii meisterdamist õpetama kui ka kuulama ja kohtuma. Ta hakkab naerma, kui temalt küsin lastepuuduse üle. «Minul seda küll pole. Kui kõik grupid kokku lõin, sain üle saja lapse.»
Tartus päevakeskuses töötav Imbi võttis pool kohta vähemaks, et jõuda pühapäevakoolitunde pidama praostkonna kogudustesse Nõkku, Puhja, Kurekülla ja Karulasse; Otepää koguduse grupp käib koos Laguja koolimajas ja sügisest loodetavasti ka linnas.

Sirje Semm