Läkitus kogudustele ja kaasmaalastele emadepäevaks

Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: «…ja sinu endagi hinge läbistab mõõk.»       Lk 2:32

 

Soovin kõigile armu ja rahu! Õnnitlen kõiki Eestimaa emasid!

Tänavusel emadepäeval, 8. mail ei saa me jätta meenutamata neid vanemaid ja lapsi, kellele II maailmasõda tõi surma, kannatust ja valu. See, mida kord  tundis Maarja, on käinud kaasas koos inimkonnaga. Ajaloo kulg ja maailma vägevate omavaheline võitlus on seda valu ka meie rahvale lasknud osaks saada.  Kui 8. mai 60 aastat tagasi tähendas suurele osale maailmast sõja lõppu, siis neile rahvastele, keda oli allutanud Nõukogude Liit, tähendas see kuritegeliku okupatsiooni põlistamist pooleks sajandiks.

Kirik kui vaimulik ema  on jaganud oma rahva saatust. Ta ei ole osavõtmatu inimeste kannatuse, rõõmu,  mure, õigluse või ebaõigluse suhtes. Apostel Paulus ütleb kirjas roomlastele: Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega (Rm 12:15). Peame neid tundeid nägema igaviku valguses, mõistma nii naeratust kui pisaraid, kandma üksteise õnne või ka kibeduse koormat.   

Kutsun üles mälestama ja kandma palves Jumala ette kõiki neid, kes langesid võõrvägedes mõlemal pool rindejoont. Tunnustagem ja austagem nii neid Eestimaa poegi, kes mobiliseerituna Punaarmeesse aitasid kaasa fašismi purustamisel kui ka neid, kes Saksa relvajõududes võideldes püüdsid vabastada Eestit kommunistlikkust terrorist.

Meie võidupüha saabus siiski alles Nõukogude Liidu lagunemisega.  Ometi pole me veel vabad ajaloo koormast.  Rahu ei tähenda ju lihtsalt sõja puudumist. Rahu tähendab  lepitusel, õiglusel  ja armastusel rajanevaid inimsuhteid. Kiriku sajanditepikkune kogemus õpetab, et haavad tuleb ravida, süü ja ülekohus heastada, patt lunastada.

Jeesus ütleb: Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.  (Mt 5:9). Meid julgustab prohvet Jesaja lootusrikas nägemus paremast maailmast, kus ükski rahvas ei tõsta enam mõõka teise vastu ning nad ei õpi enam sõdima (Js 2:4).  Peame ulatama sõbrakäe ning samas üheskoos seisma selle eest, et ülekohus ei korduks, et sarnaselt fašismile mõistetaks  hukka ka kommunismi kuriteod ja ideoloogia.

Kristuse armastava pilguga inimesele ja ta tulevikule vaadates, peame ära hoidma igasuguse inimkeskse totalitarismi – avaldugu see isiku- või riigikultuses, ultraliberalismis või relativismis.  Ühtviisi  teenivad need kellegi egoistlikke ambitsioone. 

Jumala armastus, mis on elu aluseks, on seevastu ennastandev, -piirav ja -ohverdav. Just emades, elu ilmaletoojates, ilmneb see eriliselt. Ka Jeesuse kannatavas emas risti all. Samas on see armastus kaasa kõlamas Jeesuse  sõnades ristilt oma armsale õpilasele Johannesele: Vaata see on su ema! Ja Johannes asus täitma poja ülesannet.

Õnnistagu meid Jumal, et suudaksime kõigis inimsuhetes kanda Tema armastust ja olla nõnda rahu tegijad ning Jumala kaastöölised.

 Andres Põder,

peapiiskop