Laetare, Ierusalem – rõõmusta, Jeruusalemm

Laetare, Ierusalem: et conventum facite omnes qui diligitis eam: gaudete cum laetitia, qui in tristitia fuistis: ut exsultetis, et satiemini ab uberibus consolationis vestrae. Ps. Laetatus sum in his quae dicta sunt mini: in domum Domini ibimus.
Rõõmusta, Jeruusalemm, ja kogunege kõik, kes teda armastate; rõõmustage hõisates, kes olite kurvad, et te rõõmustaksite ja saaksite söönuks oma troostirindadest. Ps. Mina rõõmustasin selle üle, mida mulle öeldi: me läheme Issanda kotta. (Vrd Js 66:10–11 ja Ps 122[121]:1.)

Pühapäeva nimetus laetare – rõõmusta, ei näi sobivat paastuaja üldisesse tonaalsusse, mis rõhutab kurbust patu pärast. Kuid täna on põhjust rõõmustada. Epistel (Gl 4:21–31) räägib Jumala Vaimu järgi sündinud laste vabadusest, evangeelium (Jh 6:1–15) Kristuse rikkalikest toitvatest andidest. Selle järgi on pühapäeva nimetatud ka dominica de panibus, leibade pühapäev, ranged paastureeglid jäid täna hetkeks kõrvale. Varakeskajal nimetati pühapäeva ka dominica de Rosa, roosi pühapäev, mis viitab Jeesusele, Saaroni liiliale (Ül 2:1). Paavstid on sellel pühapäeval õnnistanud kuldse roosi, mille nad saadavad katoliku kiriku jaoks olulisele isikule.
Selle pühapäeva liturgiline värv võib olla roosa (nagu ka 3. advendipühapäeval, mis kannab sarnast nimetust – gaudete, olge rõõmsad). Kurbuse ja meeleparanduse perioode läbistavad korrapäraselt jumaliku valguse kiired, mis julgustavad, valgustavad ning toidavad.
Ristimiseks valmistujad on parandanud meelt, nad on saanud õpetust, neid on läbi katsutud ning läinud pühapäeval ütlesid nad lahti saatanast ja kõigest kurjast. Täna tõotavad nad sama piduliku talituse käigus pöörduda Kristuse poole. Seda kutsutakse sponsio – kihlamine. See on andnud pühapäevale veel ühe nimetuse – dominica redemptionibus ab idololatria, ebajumalateenimisest päästmise pühapäev.
Usuõppijaid kutsutakse nüüd audientes – kuulajad –, nad tohivad kuulata evangeeliumi ja jutlust.
See usuõppijate kogemus peegeldub eriliselt avalaulus. Otsekui esimest korda kuulevad nad seda laulu: «Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: «Lähme Issanda kotta!».» (Ps 122:1)
Varakristlikus kirikus valitses arkaandistsipliin – kõige olulisemaid tekste usaldati üksnes koguduseliikmetele. Nii õpetati usuõppijatele nüüd esimest korda usutunnistust ja Issanda palvet. 4. paastuaja pühapäev on usutunnistuse ja Issanda palve üleandmise pühapäev – dominica traditioni Symbolum et Pater Noster.
On hulgaliselt põhjusi rõõmustada.

Joel Siim