Kuressaare kogudus võtab eeskuju pühast Laurentiusest

Kuressaare Laurentiuse koguduses käivad kogudusekooli väikerühmad regulaarselt koos juba 14. hooaega.
See oli aastalõpu koosviibimine, millest ma õp Anti Toplaane kutsel Kuressaare kogudusemajas osa sain. Hea-parema suupoolisega ülekülvatud pika laua taga olid istet võtnud erinevate väikerühmade liikmed. Õpetaja istus laua otsas nagu peremees kunagi ja juhtis keskustelu, kus vaagiti kogudusekooli kui üht tõhusat kogudusliku elu elavdamise moodust.
Meenutati, et kõik sai alguse 1996. aasta Saaremaa Missiost, kui otsustati katsetada misjonikeskuse ja piibliseltsi pakutud kogudusekooli formaati. Et kas töötab. «Sellega on nagu Elektroluxiga, et täpselt ei tea, kuidas töötab, aga töötab,» tõmbab Toplaan paralleeli kvaliteetfirmaga.
Ühiskonnas, kus propageeritakse elukestvat õpet, mõjub kogudusekooli mõiste arusaadavalt. See on mõeldud neile konfirmeeritutele, kellel jääb vajaka igapühapäevastest jumalateenistustest ja kes soovivad isiklikuks usuliseks kasvamiseks regulaarseid kammerlikus seltskonnas kooskäimisi.
«See on juba sisse juurdunud, et kuidagi ei taha siit ära jääda,» sõnastab oma motiivi Juuno Jalakas, kes koos abikaasa Tiiuga ei jäta naljalt ühtegi tundi vahele. «Tahtsime tuua mehi aktiivse diskussiooni juurde usu teemal. Samuti kõneleme mehe osast siin elus,» põhjendab Reinhold Birkenfeldt meesteringist, miks on hea härrastel vahel omapäi maha istuda.
Samal motiivil käib koos naistele suunatud rühm. «Eks ikka selle osaduse pärast. Meil on hea juturing, kus jagame üksteise rõõme ja muresid. Aga muidugi on tähtsal kohal ka ühine Piibli uurimine,» hindab Marika Vaino kooskäimise hingehoidlikku aspekti võrdseks teadmiste omandamisega. Näputööhuvilised kohtuvad omaette ning uue väljundina on lükatud käima raamaturing kirjandushuvilistele.    
«Minu suur unistus on täitunud. Rühmadel on juhid, kes pühendunult valmistavad tunnid ette ja viivad need läbi,» jagab õp Toplaan kiitust, meenutades, et kuressaarlase jalale olgu lambiks püha Laurentius, kes nägi inimestes kiriku suurimat vara.
Liina Raudvassar