Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Kurat kardab muusikat ja Jumala sõna

25.05.2011 | | Rubriik: Järjejutt

(Algus eelmises lehes.)
Tallinna Konservatooriumi oreliklassi muusikateaduslik ring Collegium Musicum korraldas igal kevadel kontserdireisi kodumaa linnadesse. Seekord sõideti August Topmani juhatusel Rakverre. Tutvuti linnaga ja anti õhtul kirikus vaimulik kontsert, kus olid tegevad Collegium Musicumi segakoor, A. Topman ja solistid.
Pärast oli kogudusemajas teelaud, kus ka lauludel kõlada lasti. Öösel sõideti edasi Narva, kus vaadati Peetri kirikut ja tutvuti oreliga. Pärast tutvumist linnaga lauldi jumalateenistusel Aleksandri kirikus, õhtul osaleti aga Pimeaias aiakontserdil.
Kõik ei peagi õnnestuma
Tartu Pauluse kirikus oli ettekandel C. Francki oratoorium «Õndsus». Selle põhiraskust kandsid M. Hermanni Lauluseltsi segakoor ja Tartu Meeslaulu Seltsi meeskoor. Juhatas Eduard Tubin. «Teose valik tunnistab heast muusikamaitsest,» kirjutab Leenart Neuman oma arvustuses.
Kaunilt kõlas Rudolf Jõksi ilus tenor, kuid mitte kõik solistid ei sobinud oma osadesse: Saatan oli soojatämbriline, baritonaalne Kristus aga füüsilise kõlajõuga domineeriv, kuigi siin oli vaja pehmet tooniandmist. Koorid ei suutnud helitöö vaimuni tungida, rääkimata välistest konarustest. Aga ega siis kõik pea alati õnnestuma.
1. mail leidis aset Valga praostkonna sinod ja noorsootegelaste päev. Sel puhul oli Valga Peetri kirikus pidulik jumalateenistus, mis algas praost Lauri päevakohase kõnega. Kõnega astus üles ka noorsoo sekretariaadi juhataja õpetaja A. Sternfeldt. Jutlustas Hargla õpetaja Maior, liturgid olid õpetajad M. Ostrov ja A. Tammik.
Muusikaga kaunistas jumalateenistust Peetri koguduse koor köster Pastaruse juhatusel. Kirik oli rahvast täis. Kohti jäi väheks ka noorsootegelaste koosolekul Säde seltsi saalis.
Lääne praostkonna sinod oli 6. mail. August Topman oli sinna saatnud ettepaneku korraldada koraalipühi ja kavandada 1932. a suveks Lääne praostkonna vaimulik laulupäev. Ettepanek võeti ühehäälselt vastu. Valiti toimkond, kuhu pastorite kõrval kuulusid köstrid Anniko Kullamaalt ja Möll Haapsalust.
Pidupäev nii lastel kui vanuritel
Köster Sildniku algatusel sai Lohusuus teoks lastepüha. Taevaminemise pühal liiguti köstrimaja juurest pasunakoori saatel kiriku juurde. Lastepühast võtsid osa kihelkonna kõik neli kooli. Jumalateenistuse pidas õpetaja Kuusik, sellele järgnes 150 lapselt kolmehäälseks seatud koraal «Siis laulame kui inglid». Juhatas kooliõpetaja Paljak Vadilt.
10. mai oli Tallinna Jaani vanadekodus suurpäev. Hoolealused olid endi seas korjanduse teinud, et muretseda kirikusse altari- ja kantslikatted. Nad olid ka kiriku puhastanud ja kaunistanud. Kaarli õpetajal Sommeril tuli pidada kolm teenistust: kõbusamatele hoolealustele kirikus, jalututele ja vigastele saalis ning eraldi viiele voodihaigele.
Ei loobu taktikepist
12. mail oli Tallinna toomkirikus vaimulik kontsert. Soololauludega esinesid H. Sallun, S. Ostroff ja hr Tammerik, orelipaladega Helene Spulge-Lambert, kes ka toomkiriku koori juhatas.
«Ei taha veel puhata laulupidude hõbepäine helilooja, veel leegitseb M. Hermanni südames suur armastus oma kunstile ja see leek on nii võimas valitsema, et M. Hermann veel nii pea ei loobu taktikepist,» kirjutas ajaleht Sakala.
Siiski märgiti kahjutundega, et aastad on röövinud Miina Hermanni taktikepilt paindlikkuse, ettekanded jäävad sageli monotoonseks ning kooslaulgi pole alati täpne. Eriti andis see tunda ilmalikul kontserdil. Vaimulik kontsert Viljandi Maakirikus läks paremini.
Koraalid võlusid kogudusi
Põltsamaal peeti koraalipüha, kus osales 9 segakoori 163 lauljaga. Vägevasti kõlasid tuttavad kirikuviisid vaheldumisi koguduse lauluga. Kihelkonna koorid avaldasid soovi edaspidigi jumalateenistusi kaunistada.
Põltsamaal sai kuulda ka Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoori laulu. Ülev oli vaatepilt, kui 60-liikmeline koor sammus pidulikus rongkäigus kirikusse, kus esines kaheksa lauluga. Sütitava jutluse pidas Jaan Lattik, kes esitas ka ise ühe soololaulu ning lauldes sooritas liturgia, mis oli Põltsamaal uudiseks.
Jüri kogudus korraldas järjekorras teise koraalipüha 21. mail. Kohal olid Rae ja Nabala koorid. Laulud olid hästi kätte õpitud ja võlusid kogudust.
17. mail tähistas Laatre kogudus 337. ja kiriku 100. aastapäeva. Kirikusse kogunes rohkesti palvetajaid. Rongkäigu eesotsas sammusid Valgamaa praost Lauri ja Pärnumaa praost Grünberg. Viimase teha oli ka jutlus. Muusika eest hoolitsesid organist E. Kiris ja segakoor A. Schuravloffi juhatusel.   
Köstrite tegemistest
Karuse köster Karl Puusepp tähistas 40. ametijuubelit. Sündinud oli ta 30. juulil 1859 (vkj)  Läänemaal Karuse kihelkonnas. Õppis Hanila kihelkonnakoolis ja Kuuda seminaris.
Karl Puusepp töötas alates 1891 mitmel pool kooliõpetajana ja köstrina, tema õpilaste hulgas olid ka tulevane prof Uluots ja õpetaja Treumann. Pajukile läks ta 1916, jäädes täitma veel vaid köstri kohustusi.
Räpina köstril Johannes Raudsepal täitus 52 aastat kirikumuusiku tööd. 72aastasel  töötegijal ütles aga tervis üles ja nii otsustas ta ametist lahkuda.
13. mail oli konsistooriumi juures köstrite kutseeksam, millele olid end üles andnud Leida Orgo ja Hilarius Sakaria, kes sel kevadel ka konservatooriumi lõpetas. Viimane sooritas eksami usu ja muusika alal, Orgo jättis muusika osa edaspidiseks.
9. mail pühitseti Tartus praost Aunverdti hauasammas. Piiskop J. Kukk meenutas kadunu tublit tööd jumalasõna külvajana. Järelehüüded olid Vastseliina ja Petseri koguduselt. Pühalikkust lisas Cantate Domino lastekoori juures tegutsev pasunakoor.
Mati Märtin

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)